Kuvatud on postitused sildiga Trühvid-kommid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Trühvid-kommid. Kuva kõik postitused

MOJITO PULGAKOOGID



Pärast pulgakookide postitust olen kogu aeg mõelnud, et tahaks katsetada erinevate maitsete ja kreemidega. Et pulgakook poleks pelgalt vahva välimusega läila amps, vaid midagi enamat. Pärast seda, kui hambad läbi šokolaadiglasuuri raksatavad võiks ju keelele sattuda midagi üllatavat. Särtsu ja krõmpsu tahaks (:
Mojito pulgakookide sees on särtsu küll! Just nii palju, kui palju julged münti, laimimahla ja -koort lisada. Liiga palju pole hea, aga soovitan koogisegu kindalsti üle mekkida ja oma maitse järgi parajaks timmida.

Juustukook on pulgakookide valmistamiseks ideaalne. Ekstra mingit kreemi kokkusegamiseks pole vaja lisada, sest juustukoogis endas on parasjagu niiskust. Tulemus jääb kreemine ja maitsev. Olgu siis šokolaadiglasuuri all lihtsalt juustukoogisegu või juustukook erinevate lisanditega, kindla peale minek igal juhul! 

Mina küpsetasin lihtsa juustukoogi. Pool sõime niisama marjadega ära, teisest poolest valmisid Mojito pulgakoogid (idee Sprinkle Bakes blogist). Loomulikult võib väiksema koogi küpsetada, aga milleks? Juustukooki pole kunagi liiga palju! (: Olgu siinkohal meelde tuletatud, et juustukook maitseb kõige paremini päev pärast küpsetamist! 



MOJITO PULGAKOOGID 
25-28 tk

500 g juustukooki
1 sl laimimahla
2 laimi riivitud koor (peenelt riivitud)
15-20 värsket mündi lehekest (keskmise suurusega)
(soovi korral maitseks veidi valget rummi)
vähemalt 200 g tumedat šokolaadi või Odense tumeda glasuuri nööpe
bambustikke või spetsiaalseid pulgakoogi pulki (otsi nt Suhkrukunstist)
kaunistamiseks värskeid väikseid mündilehti, riivitud laimikoort, suureteralist suhkrut

Lihtne juustukook 
(u 900 g)

Põhi
10 digestive küpsist
50 g sulatatud võid

Täidis
600 g toorjuustu
90 g suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
2 suurt või 3 väikest muna

Vooderdasin 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja küljed küpsetuspaberiga. Panin küpsised kaussi ja tampisin pudrunuiaga peeneks. Segasin küpsisepuru sulatatud võiga, valasin segu koogivormi põhja ning surusin kinni. Panin põhja täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidise jaoks segasin omavahel toasooja toorjuustu ja suhkrud. Lisasin kergelt lahtiklopitud munad ning segasin ühtlaseks. Valasin täidise küpsisepõhjale ja küpsetasin 160-kraadises ahjus 40-50 minutit. Ahjust võttes peaks juustukook keskelt veel kergelt võbelema. 
Lõikasin poole juustukoogist (eelmisel päeval küpsetatud ja jahedas seisnud) väiksemateks tükkideks ja panin kaussi. Lisasin laimimahla, peenelt riivitud laimikoore ja peeneks hakitud mündilehed. Segasin kahvliga ühtlaseks massiks. Võtsin teelusikaga koogisegu ja voolisin pallid (u 3,5 cm läbimõõduga). Asetasin valmis pallid külmkappi tahenema. Tahenemiseks kulub 15 minutit sügavkülmas või umbes pool tundi külmkapis.

Sulatasin šokolaadi. Kastsin bambustiku otsa sulašokolaadi sisse, seejärel tahenenud koogipalli sisse. Tikk tuleb lükata palli keskele või veidi kaugemale. Kui see liiga kaugele lükata, kukub pall hiljem tiku otsast alla. See võib juhtuda ka siis, kui pallid on liiga suured (rasked) või liiga kaua toasoojas olnud (pehmeks muutunud). Nii suurt kogust pulgakooke tehes tasub koogipallid külmast välja võtta osade kaupa, 6-8 tükki korraga. Sügavkülmas seisnud koogipallid tuleks siis tõsta tavalisse külma, muidu need külmuvad liialt läbi.


Lõpuks kastsin koogipalli tikust hoides sulašokolaadi sisse. Lasin üleliigsel šokolaadil maha valguda, kaunistasin kohe. Valmis pulgakoogid võib panna suhkruga täidetud kõrgemasse nõusse, torgata tühja munakarpi või penoplasti sisse.
Värske mündi ja riivitud laimikoorega kaunistades tuleks pulgakoogid võimalikult ruttu serveerida, muidu närtsib kaunistus ära. Mojito pulgakoogid on parimad jahedana!


Täpsemalt sellest, mida pulgakookide valmistamisel silmas pidida, kui suuri koogipalle vormida ja kuidas neid šokolaadiga katta, saab lugeda pulgakookide postitusest. Seal on ka õpetlik video, milles pulgakookide kuninganna näitab, kuidas asi käib.

CAKE POPS EHK PULGAKOOGID



Eestis vähetuntud pulgakoogid (Cake Pops) on pärit Ameerikast. Pulgakookide eelkäijateks on koogipallid (Cake Balls). Ameerika toidublogija Angie Dudley alias Bakerella torkas koogipallid pulga otsa ja niimoodi sündisidki pulgakoogid. Tegelikult võib nii mõnigi inimene ükskõik millises maailma nurgas väita, et hoopis tema on koogipallide või pulgakookide idee autor ja võib-olla see nii ongi, aga kindlalt saab öelda, et just Bakerella on see, kes oma blogi kaudu pulgakoogid avalikkuse ette tõi ja üle ilma populaarseks muutis. 2010. aastal ilmus tema esimene raamat „Cake Pops – Tips, Tricks, and Recipes for More Than 40 Irresistible Mini Treats“, kus ta õpetab samm-sammult pulgakooke valmistama ja kaunistama. 


Bakerella blogi ammuse fänni ja pulgakookide salajase austajana pidin ilmtingimata selle raamatu endale saama (: Tegemist on väga armsa üllitisega, kus jagub õpetusi kõige lihtsamate koogipallide tegemisest kuni „Issand kui nunnu!“ ja „Vau kui kihvt!“ pulgakookideni välja. Bakerella teeb pulgakooke tõelise pühendumise ja armastusega – need on tema nägu ja mis puutub viimistlusse, siis need on täiuslikud (mitte need, mida ta videos kiiruga valmistab :P). Minu eriliste lemmikute hulka kuuluvad näiteks need lambad ja tibud.



Pulgakookide sisu koosneb keeksist ja kreemist. Keeks pudistatakse peenikeseks puruks ja segatakse kreemiga. Saadud segust vormitakse paraja suurusega pallid (või muud kujundid), mida hoitakse 15 minutit sügavkülmas. Seejärel torgatakse koogipallid pulga otsa, kastetakse glasuuri sisse ja kaunistatakse. 

No jah, mis viga välismaal pulgakooke teha, kui seal on tohutu valik värvilisi glasuure ja suhkruid, minikomme, erikujulisi nonparelle ja muud kaunistamiseks vajalikku, meie mittemillegi või hirmkalli kõrval. Tegelikult leiab mõndagi Suhkrukunstist.

Bakerella pakub raamatus välja kaks keeksi retsepti - hele ja tume keeks. Lisaks erinevaid kreeme, mida keeksipuruga kokku segada - vanilje, šokolaadi, toorjuustu. Magus keeks koos veel magusama kreemiga annab tulemuseks ülimagusa pulgakoogi, mis eestlasel kuidagi kurgust alla ei lähe. Isegi minul, kellel on keskmisest magusam maitse. Seega, Bakerella retseptid võib südamerahuga raamatukaante vahele jätta ja kasutada pulgakookide tegemisel oma lemmik keeksi ja kreemi retsepti. Minu kogemus ütleb, et kreemiks sobib väga hästi lihtsalt maitsestamata toorjuust. Keeks, glasuur ja kaunistused on niigi magusad! Toorjuustus on piisavalt niiskust, mis aitab keeksipuru ühtlaseks massiks muuta, et koogipallid koos püsiksid. Ja keeksil endal - olgu see siis vanilje-, šokolaadi-, sidruni-, apelsini- või porgandikeeks - on juba parasjagu maitset. 

Eelmise aasta oktoobris viisin Lianni Laste Kokakoolis läbi pulgakookide tunni, kus tutvustasin noortele kokkadele, kuidas vahvaid maiustusi valmistada. Jagan neid õpetusi nüüd ka siin, sest kuigi pulgakookide tegemine võib tunduda keerulise ja aeganõudvana, on see tegelikult üks vahva ettevõtmine ja mõnus nokitsemine. 

PULGAKOOKIDE TEGEMISEKS LÄHEB VAJA

  • Keeksi või biskviiti - iseküpsetatud lemmikut, koogipulbrist küpsetatud või hoopis poest ostetud valmis keeksi või tordipõhja. Miks mitte katsetada ka täisteraküpsistega. 
  • Kreemi - toorjuustu- või võikreemi, mida võib soovi korral maitsestada sidruni- või apelsinikoorega.
  • Pulki - spetsiaalseid pulgakommipulki (vt näiteks Suhkrukunstist), jämedamaid grilltikke, papist joogikõrsi, jäätisepulki või ühekordseid puidust lusikaid, kahvleid.
  • Glasuuri - spetsiaalselt glasuurimiseks mõeldud heledat või tumedat šokolaadi. Nt Odense tooted.
  • Kaunistusi - nonparelle, kookoshelbeid, pähklipuru, väikeseid komme, kuivatatud söödavaid lilli, soolakringleid, marjajahu, kuivatatud puuvilju jms
  • Alust - penoplasti või sügavamat suhkrut täis kaussi, vaasi või lillepotti pulgakookide hoidmiseks. Saab torgata ka papist munakarbi sisse või meisterdada ise pulgakookidele alus jämedamast lauajupist. 


PULGAKOOKIDE VALMISTAMINE SAMM-SAMMULT

1. Küpseta keeks (ilma suurte puuvilja- või šokolaaditükkideta) või biskviit ja lase sellel täielikult jahtuda. Kõige parem on küpsetada keeks eelmisel õhtul!

2. Pudista keeks suurde kaussi. Keeksipuru peab olema ühtlane. Ära jäta sisse suuri tükke või kõvasid koorikutükikesi! (Biskviiti on mugavam köögikombainis peenestada). Kui soovid pulgakoogile ilusat kollast sisu, küpseta keeks talumunadega ja lõika ära tumedaks küpsenud ääred.


 

3. Vahusta toorjuust mikseriga kreemjaks (soovi korral maitsesta vanilje, tuhksuhkru ja sidruni- või apelsinikoorega) ja lisa järk-järgult keeksipurule. Lisa toorjuustu nii palju, et koogisegu hakkaks kokku ja oleks piisavalt niiske, et sellest saaks kätevahel pallikesi veeretada. Kui segu on liiga niiske, vajuvad pallid kokku ega hoia oma kuju. Tunnetuse küsimus!

4. Veereta koogisegust umbes 25 g pallid. Liiga suured pallid ei püsi pulga otsas, sest on väga rasked. Ära suru koogisegu liiga tihedasti palliks kokku, see võib hiljem põhjustada glasuuri mõranemise! Erikujuliste kookide jaoks kasuta näiteks väikeseid küpsisevorme.

5. Aseta koogipallid alusele ja pane 15 minutiks sügavkülma (või 30-40 minutiks külmkappi). Koogipallid peavad sügavkülmas tahenema, kuid ei tohi läbi külmuda! Tahenenud palle on lihtsam pulga otsa torgata ja need ei kuku pulgalt maha.



 6. Sulata glasuuršokolaad ja vala see klaasi või tassi.  Glasuuri peab olema nii palju, et terve koogipall saaks korraga kaetud. Mida vedelam glasuur, seda parem on pulgakooke katta. Tavaline sulatatud šokolaad on liiga paks ja ei kata nii ühtlaselt. Kui sellele õli lisada, ei tahene šokolaad nii kõvaks kui vaja. Kõige parem on kasutada spetsiaalselt glasuurimiseks mõeldud šokolaadi!

7. Võta koogipallid sügavkülmast välja. Kui teed korraga palju pulgakooke, tõsta koogipallid sügavkülmast tavalisse külma ja kasuta korraga näiteks kuus palli, muidu muutuvad ülejäänud koogipallid liiga pehmeks ja neid tuleb uuesti jahutada.

8. Kasta 1-1,5 cm pulga otsast sulatatud glasuuri sisse (kui kasutad grilltikku, siis kasta selle nüri ots glasuuri sisse). See on vajalik selleks, et liimida koogipall pulga külge. Torka glasuurine pulk otse koogipalli sisse – umbes poole peale, kindlasti mitte läbi koogipalli!

9. Hoia pulgast kinni ja kasta koogipall glasuuri sisse nii, et terve pall saaks ühe korraga kaetud ja glasuur ulatuks natuke ka pulga peale. Ära keeruta palli glasuuris, muidu võib see pulga otsast ära kukkuda! Lihtsalt kasta sisse ja tõsta välja. Lase üleliigsel gasuuril tagasi klaasi tilkuda (vt kuidas Bakerella seda videos teeb).



10. Kaunista pulgakook enne kui glasuur jõuab hanguda! Kohe kui üleliigne glasuur on tagasi klaasi tilkunud, raputa pulgakoogile nonparelle, pähklipuru või kaunista väikeste värvilisite kommidega. Kui glasuur on juba hangunud, saab komme koogile kleepida sulatatud šokolaadiga.

11. Torka valmis pulgakoogid penoplastist aluse sisse, pooleks lõigatud meloni sisse või valmista ette suhkruga täidetud sügavam nõu. 

12. Säilita pulgakooke õhukindlalt – näiteks paki tsellofaanpaberisse. Pulgakoogid säilivad külmkapis kolm kuni neli päeva. 
Lianni Kokakoolis kasutasime pulgakookide glasuurimiseks Shwartau koogiglasuure (saadaval Konsumis, Rimis), mis katsid ja maitsesid hästi. Mõni aeg tagasi said aga toidublogijad võimaluse katsetada erinevaid Odense ja Vilma tooteid, mida Kalev lahkesti jagas. Paningi mõned tooted pulgakookide tegemisel proovile. Kasutasin Vilma muffinipulbrit ja Odense glasuuri nööpe. Valge glasuur jäi liiga paks ja pulgakookide katmine sellega oli paras katsumus. Seevastu tume glasuur oli just selline nagu vaja - kattis hästi ja jäi ilusasti läikima. Koogipuru jaoks sobib mistahes magus tordi-, keeksi- või muffinipulber.

Kui palju pulgakooke ühest keeksist saab, sõltub keeksi suurusest ja sellest, kui suuri või väikeseid pulgakooke teha tahetakse. Glasuurimiseks on vaja tunduvalt rohkem šokolaadi, kui tegelikult ära kasutatakse. Toorjuustu kogus oleneb jällegi keeksist - kui palju seda on ning milline on selle konsistents. Nii et pulgakookide retsepti ei saagi grammitäpsusega kirja panna. Aga umbes-täpselt küll (:



PULGAKOOGID 
24-32 tk 

1 pakk meelepärast  Vilma muffini- või tordipulbrit
200-300 g toorjuustu (maitseks soovi korral peenelt riivitud sidruni- või apelsinikoort)
vähemalt 2 pakki Odense tumeda glasuuri nööpe
grilltikke
kaunistamiseks nonparelle, marjajahu vms

... või küpseta selle Nami-Nami retsepti järgi biskviit. Kasuta kreemiks 200 g maitsestamata toorjuustu ja üks teelusikas vaniljesuhkrut, katmiseks 200 g tumeda glasuuri nööpe. Saad 16-18 toredat vaniljemaitselist pulgakooki.


Pulgakookide tegemine on omajagu aeganõudev ettevõtmine, seega harjutamise ja aja kokkuhoidmise mõttes on päris mõistlik keeks pulbrist valmistada. Kui aga asi käpas ja aega rohkem, soovitan keeksi ise valmistada. Toorjuustu asemel võib kasutada ka erinevaid võikreeme.

Pulgakooke sobib valmistada mistahes tähtpäevaks - jõuludeks lumememme- või kuusekujulised, sõbrapäevaks südamekujulised, lihavõteteks tibud-jänesed, pulmadeks pruutpaar - variante on lõputult! Samuti võib mängida maitsetega. Eriti popid on pulgakoogid laste sünnipäevadel. Lastele meeldib väga ka ise pulgakooke voolida ja kaunistada. Kohe on tulemas emadepäev. Miks mitte üllatada ema seekord teistsuguse "koogiga"? Nii et - head pealehakkamist ja lennukat fantaasiat!




PALJU ÕNNE, KODUMAA!


Tarretatud kodujuustu-vaarikatort rukkileivaga, kaunistatud leivatrühvlitega
Annad sõrme, võtab käe! Selline see Nami-Nami isamaaliste tortide võistlus kord juba on (: Osalemisest on aastatega saanud mõnus traditsioon (esimene ja teine kord). Pealegi on 24. veebruaril peolauale nagunii midagi magusat vaja, seega kaks kärbest ühe hoobiga!  

Ükskõik kui kaugelt ma mõtteid koguma hakkasin, jõudsin ikkagi lõpuks välja oma lapsepõlvekoju. Nägin ennast kõndimas mööda sissesõiduteed, mida ääristab sooja tuule käes lainetav viljapõld. Tammeallee vahelt paistab koduaed nii armsaks saanud õunapuude ja marjapõõsastega. Taamal metsatukk, kus tõtt vaadatud nii mõnegi kitse ja rebasega. Kodu on just see, mis seostub isamaaga. 

Kodu, kodu, kodu, kodu... no muidugi, kodujuust! Mis veel? Metsvaarikad! Ah pagan, need rändasid suvel kõik ju suhu, mitte sügavkülma. Olgu, aedvaarikad. Aga põhjaks? Kaerapõld kodu sissesõidutee ääres viis mõtted kaerajahust biskviidile või muretainale, aga see polnud päris see... Ja nii ma siis jõudsin jälle leivani. Olgem ausad, isamaalisemat toiduainet on võimatu välja mõelda (: 
Kindel plaan oli leiba kasutada magusas tordis nii nagu seda soolastes võileivatortides tehakse - põhjaks pidi saama lihtsalt üks parajalt paks leivaviil. Pärast pikki otsinguid leidsingi ühest toidupoest mõnusalt suure ja ümmarguse rukkileiva, millest saab ideaalseid tordipõhju lõigata. 
  

Selline ta seekord välja kukkus - suhkrusiirupiga immutatud rukkileivaviilude vahel on kihiti tarretatud kodujuustukreem ja vaarikapüree. Tort on kaetud šokolaadivõõbaga, ääres röstitud krõbe rukkileivapuru ning peal kaunistuseks vaarikakrõpsudega leivatrühvlid. Väike hirm oli, et kuidas kõik kokku maitseb... mulle väga maitses (:

Tarretatud kodujuustu-vaarikatort rukkileivaga
(18 cm läbimõõduga tort)

Põhi
1 ümmargune päts rukkileiba
0,3 dl suhkrut
0,3 dl vett

Kodujuustukreem
300 g kodujuustu
200 g hapukoort
200 ml vahukoort
70 g suhkrut
15 g želatiini
90 ml vett

Vaarikapüree
200 g külmutatud vaarikaid
30 g suhkrut
100 ml mahla (vaarika või mustsõstra)
10 g želatiini

Šokolaadivõõp 
100 ml vahukoort
125 g kvaliteetset tumedat šokolaadi (70% kakao sisaldusega)

Leivapuru tordi äärde
100-150 g rukkileiva ääri/koorikuid
1 sl võid 
1,5 sl suhkrut

Vaarikakrõpsudega leivatrühvlid
180 g toorjuustu
3-4 sl suhkru ja võiga röstitud riivleiba
maitse järgi suhkrut
Taarapõllu aedvaarikakrõpse
veeretamiseks kakaod, riivleiba

Tegemist on omajagu aeganõudva tordiga, seega võiks ettevalmistustega alustada juba eelmisel päeval. Näiteks saab valmis teha immutamiseks mõeldud suhkrusiirupi, vaarikapüreekihi, trühvlisegu (trühvlid võib ka valmis veeretada) ja kaunistamiseks mõeldud leivapuru. 

Kõigepealt lõikasin leivapätsist kaks paraja paksusega ümmargust ketast. Seejärel lõikasin viilud koogivormi põhja järgi õigesse mõõtu. Valmistasin põhjade immutamiseks mõeldud suhkrusiirupi. Selleks valasin potti vee ja suhkru ning lasin keema tõusta. Kui suhkur oli sulanud, keetsin siirupit edasi tasasel tulel kaane all 5 minutit. Tõstsin jahtuma.  

Valmistasin vaarikapüreekihi. Idee sain raamatust "Nadja koogid". Segasin želatiini mahlaga ja jätsin 10 minutiks paisuma. Surusin sulanud vaarikad läbi sõela, segasin hulka suhkru. Sulatasin paisunud želatiini mikrolaineahjus (450W juures mõni minut), jahutasin ja lisasin vaarikapüreele. Vooderdasin 18 cm läbimõõduga koogivormi kilega, valasin vormi põhja vaarikapüree ja asetasin külmkappi tahenema. 

Kuni vaarikapüree tahenes, valmistasin kaunistamiseks mõeldud leivapuru ja trühvlisegu. Leivapuru tegin koorikutest, sest nii jääb see mõnusalt suureteraline ja krõbe. Purustasin leiva köögikombainis. Sulatasin pannil või, lisasin leivapuru ja suhkru ning kuumutasin segades kuni suhkur sulas ja leib muutus krõbedaks. 
Trühvlite jaoks kasutasin poest ostetud riivleiba. Röstisin selle samamoodi pannil või ja suhkruga, jahutasin ning segasin toorjuustuga. Maitsestasin segu suhkruga ja panin külma tahenema, et sellest hiljem trühvleid vormida. 

Kodujuustukreemi jaoks panin kõigepealt želatiini vette paisuma. Segasin kodujuustu hapukoore ja suhkruga ning mikserdasin kergelt läbi. Lisasin vahustatud koore. Sulatasin želatiini mikrolaineahjus, jahutasin ja segasin kreemi hulka. 
Eemaldasin koogivormist tarretunud vaarikapüree. Vooderdasin vormi põhja ja ääred küpsetuspaberiga. Asetasin ümmarguse leivatüki vormi põhja, immutasin suhkrusiirupiga (mõlemalt poolt) ning valasin peale pool kodujuustukreemist. Kreemi peale panin tarretunud vaarikapüree ning seejärel valasin vormi ülejäänud kreemi. Kõige peale panin teise leivaketta, mille immutasin eelnevalt mõlemalt poolt suhkrusiirupiga. Panin tordi külmkappi tahenema. Kolmest-neljast tunnist piisab.

Valmistasin leivatrühvlid. Inspiratsiooni sain kamatrühvlitest. Võtsin teelusikatäie külmkapis tahenenud trühvlisegu, surusin selle sisse ühe vaarikakrõpsu (suuremad krõpsud lõikasin pooleks) ja veeretasin kätevahel palliks. Valmis vormitud trühvleid veeretasin kakaos ja leivapurus. 

Kui valmistada leivatrühvlid vahetult enne serveerimist, jäävad vaarikakrõpsud nende sees krõbedad. Kui teha trühvlid valmis varem, siis muutuvad krõpsud niiskusega pehmeks ja tundub nagu trühvli sees oleks päris vaarikas. Nii et mõnusad mõlemat pidi. 

Kui tort oli piisavalt tahenenud, tõstsin selle külmkapist välja ja valmistasin šokolaadivõõba. Selleks ajasin koore keema, tõstsin poti tulelt ja segasin hulka riivitud šokolaadi. Segasin kuni šokolaad sulas ja segu muutus ühtlaseks. Maha jahtudes muutub šokolaadisegu kõvaks, seega tuleb see soojalt tordile määrida. Ja veel enne kui šokolaad tordi peal tahkeks muutub, tuleb tordi ääred leivapuruga katta. Lõpuks veel trühvlid tordile ja ongi valmis! 

Vaarikakrõpsudega leivatrühvlid


Maiustame, aga alles pärast kaheksat



After Eight šokolaad oli aastaid üks kohustuslik maiustus, mida välismaistelt reisidelt kodustele kaasa toodi. Just täpselt selle ajani, kuni see jõudis meie parimatesse toidupoodidesse... 
Õhuke krõbe šokolaadiümbris, mis peidab endas värskendavat mündimaitselist täidist - mmm, minu meelest parimad külmkapist võetuna.

Aga kui välismaale ei satu, poodi ei viitsi minna, kui kapis on tükike tumedat šokolaadi ja aias piparmündipuhmas, siis palun väga! Tulemus vägagi originaalilähedane. Kui, siis võib-olla mitte nii suussulav. Piparmündilehte tuleb ikka närida (:


See ülilahe idee on pärit ühest armsast blogist, mille hiljuti avastasin. Lihtsalt pidin järele proovima. Lisaks niisama maiustamisele, sobivad šokolaadised piparmündilehed ideaalselt ka kookide ja tortide kaunistamiseks. 


Kuum šokolaad ja vahukommid



Siidine kuum šokolaadijook pehmete vahusüdametega oligi veel täielikust õnnest puudu. Armastus esimesest lonksust. Kuum šokolaad teeb kuumale kakaole ära nii maitse kui konsistentsi poolest. Ja mõeldes lähenevale sõbrapäevale, soojendab kindlasti ka kullast kallimate sõprade südameid. 

Kuuma šokolaadi jaoks kulus kaks tassi piima ja umbes 100 grammi šokolaadi - pooleks piima- ja mõrušokolaad. Maitse intensiivsust saab igaüks ise timmida - mida rohkem šokolaadi, seda rohkem maitset ja magusam jook. Võib teha ka ainult piimašokolaadist või ainult tumedast. Täpselt nii, kuidas parasjagu tuju on ja meeldib. Või kasutada hoopis maitsestatud šokolaadi. Küüslaugušokolaadiga ei kujuta ma seda jooki muidugi hästi ette, aga mine sa tea :)

Kuumutasin potis piima (keema pole vaja ajada), tõstsin pliidilt ning lisasin tükeldatud šokolaadi. Segasin kuni šokolaad sulas. Kuuma šokolaadi võib serveerida vahukoore või vahukommidega ja maitsestada näiteks kaneeliga.


Vahukommid
5 dl suhkrut
2,5 dl vett
6 tl želatiini + 1 dl vett
vaniljesuhkrut
või muud meelepärast maitseandjat
(nt piparmündiessentsi, rummi, kohvi...)

1 dl tuhksuhkrut
4 spl maisitärklist

Keetsin suhkrusiirupi. Selleks lahustasin suhkru soojas vees (suhkur tuleb vees täielikult lahustada) ning ajasin saadud segu nõrgal kuumusel keema. Keetsin 15 minutit, siirupit kordagi segamata. Tõstsin poti tulelt ja jahutasin leigeks. Paisutasin želatiini külmas vees, seejärel sulatasin vesivannil. Jahutasin veidi ja segasin želatiini siirupi hulka. Maitsestasin vaniljesuhkruga. Vahustasin veel sooja siirupi hästi tugevaks ja tihedaks vahuks. Kasutasin selleks täisvõimsusel käsimiksrit. Üsna väsitav tegevus. Pärast 15 minutit hakkas mikser jõudu kaotama ja mul hakkas temast kahju. Lõpetasin vahustamise, kuigi segu oleks võinud olla veelgi tihedam ja tugevam. Nii et vahukommide valmistamisel on võimas köögikombain raudselt kõva tegija.


Tõstsin valmis vahu fooliumist meisterdatud kandilisse vormi (võib kasutada ka kilega vooderdatud kandilist ahjuvormi), silusin pealt siledaks ja asetasin jahedasse tarduma. Vahu võib lasta ka läbi tordipritsi küpsetuspaberile paksude triipudena, millest on pärast hea parajaid juppe lõigata.

Minu eesmärgiks oli südameid teha ja selleks panin vahu vormi õhukese kihina, et hiljem oleks lihtsam küpsisevormiga kujud välja lõigata. Südamekujulise vormi kastsin enne igat vajutust tuhksuhkru-maisitärklise segusse, mis hoiab ära kommi kleepumise vormi külge. Ka valmis komme veeretasin samas segus, et need üksteise ja sööjate näppude külge ei kleepuks. 


Karbitäis puhast armastust


Piparkommid



Vahepeal olen teinud imehäid ingveriküpsiseid ja jõuluhõngulist rullbiskviiti jõhvikakreemiga, elu esimese kõrvitsasalati ja veel üht-teist... aga ega ilm ju sellest hooli, et ma neid kõiki jäädvustada tahan. Mõni päev lihtsalt ei lähegi valgeks... Ja sellisel päeval, proovi kuidas tahad, pildid ei õnnestu.
Täna siis lõpuks õnnestus. Tänane hommik oli võrreldes eelnevatega erakordselt "ere" :) Võib-olla sellepärast, et taevas ei olnudki enam vihmapilved, vaid hoopis lumepilved. Nii et pigistasin oma pimedast objektiivist mõned pildid ikkagi välja.

Katsetasin uut piparkoogitaigna retsepti. Muutsin "Väikesest piparkoogiraamatust" meepiparkookide retsepti ja tulemus oli väga mõnus, kui mitte öelda, et nüüdsest minu lemmik. Mulle  pole  vürtsikad toidud kunagi meeldinud, seega tahan, et ka piparkoogid oleksid pigem mahedad. Vürtsikust annab kindlasti juurde see, kui lisada taignasse jahvatatud ingverit. Mandlid muudavad piparkoogid mõnusalt muredaks.


Lisaks piparkookidele tegin piparkoogikomme. Katsin kivideta rosinad õhukese piparkoogitaigna kihiga, veeretasin pallikesed ja küpsetasin 10 minutit 180-kraadises ahjus. Mida õhemalt tainast rosina ümber panna, seda parem. Taigen kerkib ja vajub nagunii rosina küljest maha. Seega, mida vähem tainast ümber mässida, seda ilusamad kommid tulevad. Peitsin taignasse ka terveid mandleid, aga kuna taigen ise sisaldas juba jahvatatud mandleid, siis põhimõtteliselt ei andnud see midagi juurde. Piparkoogikommide sisse sobiks panna veel kuivatatud jõhvikadi või kirsse. Midagi hapukat.

Piparkoogitaigen (u 1,3 kg):

1,5 dl tumedat siirupit
2 dl suhkrut
3 tl kaneeli
2 tl jahvatatud kardemoni
2 tl jahvatatud nelki
veidi soola
2 muna
250 g võid
3 tl soodat
8 dl jahu
60 g jahvatatud mandleid (natuke üle detsiliitri)


Valasin siirupi potti, lisasin suhkru ja kõik maitseained ning lasin keema tõusta. Tõstsin tulelt ja lisasin või. Segasin jahtunud siirupi hulka lahtiklopitud munad. Jahu segasin sooda ja jahvatatud mandlitega ning kallasin siirupi hulka. Segasin ühtlaseks taignaks. Hoidsin tainast järgmise päevani külmkapis. Piparkooke küpsetasin 180-kraadises ahjus 5-7 minutit.


Detsembrikuu sünnipäevalastele võiks ju külla minna piparkoogilillede ja karbi piparkoogikommidega :)

Trühvlid



Kui ma Kuti käest küsisin, et mis me issile ja vanaisadele isadepäevaks kingime, sain vastuseks: "Kommi!" Mõte hakkas mööda poe kommiriiulit jooksma, aga peatus õige pea, sest sisse sadas uus mõte - ise kommi teha. Ma pole suurem asi trühvlimeister ja sellepärast saigi sellest kommiteost üks Ups!iderohke ettevõtmine. Mässasin koos emaga. Esialgne plaan Kutti kaasata, ei tundunud enam mõistlik. Koostisained oleks siis lihtsalt enne trühvlite valmimist nahka pistetud.


Esimesel pildil olevaid šokolaadi-pähklitrühvleid polnud üldse plaanis teha, sest tume šokolaad pidi kuluma teisel pildil olevate martsipanitrühvlite katmiseks. Aga võta näpust. Mina olen alati kogemust oma parimaks õpetajaks pidanud. Ei loe, et olen eelnevalt raamatutest tarkuseterasid noppinud, ikka on vaja risti vastupidi teha. Valasin kuuma koore sulanud šokolaadi peale, et seda vedeldada. Ups! Juhtus see, mida raamatust lugenud olin. Šokolaad läks tükki ja kõvaks. Lubasin endale, et enam ma kunagi nii ei tee, sest nüüd tean kindlalt, et isegi pisike tilk vett on võimeline kõik ära rikkuma.
Puistasime tükki läinud šokolaadi sisse purustatud röstitud sarapuupähkleid ja ema valas törtsu kangemat kraami ka hulka. Ma ei pannud tähelegi, mis pudeliga ta seal ringi askeldas, oli see nüüd konjak või mis... Vormisime siis pallikesed ja veeretasime küpsisepurus. Jahedas seistes muutusid need trühvlid päris kõvaks. Eks nad olid tegelikult ühed suured õnnetusehunnikud algusest peale, aga maitsesid sellest hoolimata hästi.

Minu lemmikud olid martsipanitäidisega trühvlid. Nende tegemiseks kulus u 200g martsipanimassi, 40 g röstitud sarapuupähkleid, 100 g tumedat šokolaadi. Martsipani mässisime ümber terve pähkli ning kastsime pallikesed kahvli abiga sulatatud tumeda šokolaadi sisse. Neid komme aitas Kutt ka teha. Tema puistas trühvlitele värvilisi kaunistusi. Kui trühvleid jahedasse transportisin, sain aru, et mõni minut veel ja lõikelaud oleks lõplikult kärssama läinud. Ups! Olin selle kommide šokolaadi kastmise ajaks kuumale pliidiplaadile asetanud.


Valge šokolaadi trühvlid kuivatatud jõhvikatega suutsin ka nässu keerata, kuigi see kooslus on minu arvates iga kell kordamist väärt. Mõnikord ma lihtsalt ei suuda retseptis antud kogustest kinni pidada ja tahan törtsukese üht või teist rohkem panna. Mõõtsin täpselt 1 dl koort potti, aga kuna koorepakk oli veel näpuvahel, valasin natuke juurde... No nii oleks tahtnud, et need maiused veidi kõvemad oleks tulnud. Need said aga nii pehmed, et jäid süües näppude külge kinni. Ups!

Nende trühvlite tegemiseks kulus 200 g valget šokolaadi, 1 dl vahukoort (ma paneks järgmisel korral 0,75 dl), parasjagu kuivatatud jõhvikaid. Koore ajasin potis keema, tõstsin tulelt ja valasin sisse šokolaaditükid. Segasin kuni šokolaad ära sulas ning lisasin siis tükeldatud kuivatatud jõhvikad. Jätsin segu külma tahenema ja tunni-kahe pärast oleks pidanud neist pallikesed vormima. Segu pehmuse tõttu see ei õnnestunud ja kasutasin kahte teelusikat, et midagi ümmargust tulemuseks saada. Peale puistasin veel jõhvikaid.

Tore kogemus oli igatahes. Ja ema sai ka nüüd kindlasti targemaks (: Ja šokolaad pole mingi selline nähtus, millesse niisama kergelt suhtuda. Ta kurivaim on pirtsakas ja temaga peab ettevaatlik olema.

Kamatrühvlid


Täna on ju Eesti lipu päev. Tuli tahtmine midagi rahvuslikku teha. Ja kartulitangupudrust ei piisanud. Tegin veel kamatrühvleid. Retsepti leidsin Nami-nami kooskokkamiselt. See koos kokkamine hakkas mulle nii meeldima, et registreerisin ennast ka kohe Namisse ära :)

Vaja läheb:

180 g Rama naturaalset toorjuustu
3 spl (kuhjaga) kamajahu
3 tl suhkrut
30 g tükeldatud rosinaid

Paneerimiseks:
kamajahu
suhkrut
kaneeli

Segasin toorjuustu sisse kamajahu, suhkru ja rosinad, lasin külmkapis hanguda. Paari tunni pärast voolisin segust pallikesed ja veeretasin neid kama-kaneeli-suhkru segus. 

Need on liiga maitsvad! Oli väike oht, et trühvleid ei saagi valmis vormida, sest segu oli niisama ka mõnus lusikaga suhu panna. Kui nüüd umbes täpselt öelda, siis saab sellest kogusest 25-30 trühvlit.

Jõuluks tegin aprikoose Amaretto likööris ja tundub, et need sobiksid ka kamatrühvlite sisse. Järgmine kord võikski rosinate asemel likööris leotatud aprikoose sisse tükeldada.