Kuvatud on postitused sildiga Magustoit. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Magustoit. Kuva kõik postitused

Karamellised ahjuõunad


Jamie Oliveri retsept, mille järgi olen juba kolm aastat ahjuõunu teinud. Minu arvates on need ühed maailma parimad (: No vähemalt sellest õunasordist, mida mina kasutan. Ma nime ei tea, aga sellised punapõsksed, pigem magusad taliõunad. 

Avastasin selle retsepti 2012. aastal, kui Martiinaga Lianni Kokakooli jaoks Jamie Oliveri tundi ette valmistasime. Tookord meeldisid need õunad väga ka kokakooli õpilastele. 
Kuivatatud puuviljadesse võib sellest retseptis suhtuda loominuguliselt, aga või, pruun suhkur, apelsinikoor ja ingver (mõõdukalt!) - peavad olema!



KARAMELLISED AHJUÕUNAD KUIVATATUD PUUVILJADEGA
4 keskmist õuna
50 g võid
50 g pruuni suhkrut
2 peotäit kuivatatud puuvilju (rosinaid, aprikoose, kirsse vm)
2-3 väikest suhkrustatud ingveritükki
ühe apelsini riivitud koor
1-2 sl vedelat mett

Serveerimiseks
200 ml vahukoort
1-2 tl suhkrut
näpuotsatäis kaneeli või mixed spice'i
või vanillijäätist

Mixed spice - segu, mis koosneb erinevatest jahvatatud maitseainetest nagu näiteks kaneel, ingver, vürtspipar, nelk, koriander.

Uuristasin juurviljakoorija otsaga õuntelt südamikud välja. Mulle meeldib suuri auke õunte sisse uuristada, et sisse mahuks palju täidist. Sättisin õunad ahjuvormi.
Täidise jaoks sulatasin väikeses potis või. Lisasin suhkru, apelsinikoore ja väiksemateks tükkideks hakitud kuivatatud puuviljad. Kuumutasin kuni suhkur sulas. Tõstsin täidise lusikaga õunte sisse ja peale (vedelik kaasaarvatud). Lõpuks niristasin peale veidi mett. Küpsetasin 180-kraadises ahjus 45 minutit. Küpsetusaeg sõltub õunasordist. Minul olid kõvemad sibulõunad. 

Jamie soovitab ahjuõunu serveerida maitsestatud vahukoorega. Mul unuses vahukoor seekord poodi. 

Kasutasin neid õunu (:

KEEKS JA MARJAD GRILLILE!



Jaanipäev grillita on nagu pannkook moosita. Pole nagu päris see! Meil tavaliselt ununeb magus jaanipäeval üldse ära, sest soolast head ja paremat on nii palju. Aga kui pidupäeval grill nagunii kuumaks aetakse, siis võiks seal ühe mõnusa magustoidu valmistada küll. Sõnajalaõied jätaks metsa, aga jänesekapsad nopiks kaasa ja sätiks taldrikule kaunistuseks (:

Keeksi võib päev varem valmis teha, siis jääb jaanipäeval muudeks toimetusteks ka aega. Ja kui sööjaid on rohkem, tasub marjakastet topelt teha (kahes eraldi fooliumkausis). Grillitud keeks on parim soojalt, kuuma marjakastme ja külma vaniljejäätisega. Sobib muidugi väga hästi ka värskete suvemarjadega. 


GRILLITUD KEEKS MARJAKASTMEGA

Lihtne keeks
4 muna
200 g võid
2 dl suhkrut
3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
väikese sidruni riivitud koor ja mahl
grillimiseks paar supilusikatäit sulavõid
serveerimiseks vahukoort või vaniljejäätist

Marjakaste
2,5 dl maasikaid või mustikaid
2 sl pruuni suhkrut
1 tl riivitud sidrunikoort
poole sidruni mahl
3/4 sl palsamiäädikat
3/4 sl maisitärklist
1 tl võid

Vahustasin toasooja või suhkruga heledaks vahuks. Lisasin vahustamist jätkates ükshaaval toasoojad munad, seejärel sidrunikoore - ja mahla. Segasin küpsetuspulbri jahuga ja sõelusin võivahu peale. Segasin lusikaga õrnalt ühtlaseks tainaks. Valasin taina võitataud keeksivormi ja küpsetasin 175-kraadises ahjus kuni keeksi sisse torgatud puutikk kuivaks jäi (umbes 50-60 minutit). Lasin vormis jahtuda. Seejärel kummutasin keeksi vormist välja ja lõikasin 2-3 cm paksusteks viiludeks. Pintseldasin keeksiviile kergelt (üle ei maksa pingutada) sulavõiga ja grillisin kummaltki poolt 1-2 minutit, kuni keeks muutus kuldpruuniks. Olgu, natuke läks kärssama ka (: Seega tasub grillimisel tähelepanelik olla!

Marjakastme jaoks segasin marjad suhkru, sidrunimahla ja -koore ning palsamiäädikaga. Lahustasin maisitärklise väheses külmas vees ning valasin marjadele. Valmistasin kahekordsest fooliumist kõrgete äästega kausi, panin kausi põhja tükikese võid, valasin peale marjad ja pakkisin fooliumi pealt kokku. Küpsetasin grillil 5-10 minutit (oleneb kuumusest) kuni suhkur oli sulanud ning kaste paksenenud. 

See retsept ilmus ka ajakirja Kodu & Aed juuninumbris

Grillime jaanipäeval ilma soojaks!


Pühad naadimustrilise muna ja lillepoti pashaga


Nami-nami foorumist leitud munade värvimise idee sai lõpuks omal nahal, ei, omal munal järgi proovitud. Ülimalt lihtne - üks vana nailonsukk, jupike niiti, naadilehed, valged munad, potitäis sibulakoori ja vett. Lähemalt vaadates on näha, et lisaks ilusale lehekujutisele, annab naat ka õrnalt rohekat tooni. Tulemus jääb nii ilus, et koksida ei raatsi selliseid mune küll keegi :)

Ja mis munadepühad need pashata oleks? Pashavormi mul ei ole, aga kraanikausi alt kapist leidsin ühe savist lillepoti. Kõik lillepotid, mille põhjas on väike auk, sobivad pasha tegemiseks suurepäraselt. Hetkeks kahtlesin küll, et äkki jääb poti maitse pashale juurde, sest märjal savipotil oli päris intensiivne savi lõhn. Aga ei jäänud lõhna ega maitset.

Väike hirm oli, aga otsustasin siiski proovida kuumutamata pashat munaga. Üldiselt ma toorest muna süüa ei julge, aga noh, tühja sest :) Tegin mõnusalt rammusa pasha mandlite ja Amarettos leotatud aprikoosidega. Väga maitsev tuli! Aluseks võtsin Nami-Nami imemaitsva pasha retsepti.


Vaja läheb

100 g võid
500 g kohupiima
2 munakollast
1-1,5 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
2 spl sidrunimahla
100 g kuivatatud aprikoose +
Amaretto likööri aprikooside leotamiseks
0,5 dl kooritud ja hakitud mandleid
2 dl 35% rõõska koort

Lillepott ja tükk marlit.

Kaunistamiseks apelsinikoort, mandleid, kuivatatud aprikoose.

Panin hommikul aprikoosid kaussi ja valasin peale likööri. Lasin seista õhtuni. Sulatasin ja jahutasin või. Lisasin suhkru, vaniljesuhkru ja munakollased. Vahustasin veidi. Lisasin kohupiima, sidrunimahla, tükeldatud aprikoosid, kooritud ja tükeldatud mandlid (sellest, kuidas mandleid koorida, saab lugeda siit). Teises kausis vahustasin koore. Segasin vahustatud koore kohupiima hulka. Vooderdasin lillepoti marliga ja valasin kohupiimasegu potti. Tõstsin marli ääred poti peale kokku, asetasin peale taldriku ja raskuseks majoneesipurgi. Lasin pashal külmkapis üleöö seista. Järgmisel päeval kummutasin pasha lillepotist taldrikule ja kaunistasin.



Leivasupp rabarberiga



Leivasupp on minu lemmik juba lapsepõlvest. Eriti maitsev on see siis, kui rosinatega ei koonerdata. Õppisin selle magustoidu tegemist vanaemalt. Tema ei vahustanud leivasuppi peale keetmist mitte kunagi. Onu aga teab oma lapsepõlvest, et leivasuppi tehakse samamoodi nagu mannavahtu ja rääkis mulle augu pähe, et ma ka niimoodi teeksin. No vahtu minemisest oli asi kaugel, võib-olla natuke kergemaks ja õhulisemaks läks, aga sellist mannavahu efekti leivasupiga ikka ei saavuta. Minu arvates saab kreemisema magustoidu hoopis siis, kui keetmisaega pikendada. Tavaliselt keedan leivasuppi 15-20 minutit, aga seekord oli toimetamist nii palju, et enne 50 minutit polnud mahti potti tulelt tõsta. Tulemus sai tavalisest kreemisem ja mõnusam.

Vaja läheb:

400 g leiba (kasutasin peenleiba)
500 g rabarberit
1 l vett
200 g suhkrut
1 kaneelikoor
kaks suurt peotäit rosinaid 
vaniljesuhkrut

Sellest kogusest saab potitäie magustoitu, nii et tegelikult on täitsa mõistlik kogused poolitada. Mul oli lihtsalt vaja kõik seisma jäänud leib ära kasutada. Suhkru ja rabarberi kogustesse võib loominguliselt suhtuda :)
Õhtul murendasin leiva potti, tükeldasin juurde rabarberi ja valasin peale vee. Hommikul lisasin kaneelikoore, suhkrud ja rosinad ning keetsin tasasel tulel ligi tund. Leivasuppi tuleb käia aegajalt lusikaga mööda põhja segamas, et see põhja ei kõrbeks. Peale keetmist võtsin kaneelikoore potist välja,  vahustasin jahtunud magustoidu miksriga ning serveerisin hapukoorega. 

Eton mess


Eton mess on inglaste üks armastatum suvine magustoit, mis koosneb maasikatest, vahukoorest ja beseest. Beseeküpsised saigi tegelikult just selle magustoidu jaoks küpsetatud. Retsepti leiab  Namist. Ühe korra juba tegin seda nii-väga-head-ja-mõnusat magustoitu ning otsustasin seekord rohkem maasikaid ja beseed panna. 

Vaja läheb:

1 väike pakk vahukoort
0,5 spl suhkrut
500 g maasikaid
plaaditäis beseeküpsiseid :)

Vahustasin koore suhkruga. Maasikad lõikasin väikesteks tükkideks, beseeküpsised murdsin neljaks (mul olid suured beseed, väikesi polegi vaja murda). Segasin maasika ja beseetükid vahukoore hulka. Teine variant on laduda komponendid kihiti kaussidesse. 

Mulle meeldib, kui maasikatükid on väikesed ja beseetükid suured, krõbedad. Serveerida tuleks kohe, sest muidu muutub besee pehmeks. Siis on magustoit küll õhuline, aga mõnus krõmps puudub.