Väikesed šarlotid. Isamaa auks.



Kõvasti katsetamist, nokitsemist, pusimist ja tulemuseks ei olegi suurejooneline tort, vaid hoopis väikesed šarlotid kama, jõhvikate ja valge šokolaadiga. Isamaa auks. Ja Nami-Nami tordivõistluse tarbeks muidugi ka (:

Õhuliste kamanäppude vahel on peidus magus vahukoore-kohupiimakreem valge šokolaadiga, mida  tasakaalustab hapukas jõhvikakreem. Kaunistuseks tuhksuhkrus veeretatud jõhvikad, mis lisavad mõnusat särtsu. 


Tükk aega mõtlesin, kuidas võiks nimetada ladyfingers küpsiseid, mis on tehtud kamajahust - ladyfingers'id kamajahuga, kamajahust daamisõrmed? Kamanäpud tundus päris lahe. Erinevalt originaalist, ei sula kamanäpud suus, vaid on karedad - sellised ehedad ja talupojalikud. 

Olen maal kasvanud ja mõeldes isamaale, tulevad mul meelde just Eestimaa talud, leib (need seosed sai eelmisel aastal ka tordiks kujundatud) ja maaelu. Mulle meeldib mõelda, et terve nädala rasket tööd rüganud tubli talupoeg sööb pidulikul pühapäeval kamanäppude vahele peidetud hõrgutavat kohupiimakreemi. Kahju, et vanasti eestlaste toidulaud nii kesine oli. 

Katsetasin kamanäppe kahel moel - ainult kamajahust ja kamajahu pooleks tavalise jahuga. Esimene variant tuli liiga robustne. Teine variant aga tunduvalt mõnusam - parasjagu kare ja kamamaitseline. Tegelikult proovisin rukkinäppe ka, aga rukkijahu ei andnud nii tugevat maitset kui lootsin. 

Vaja läheb:

Kamanäpud 
3 muna
75 g suhkrut
15 g tärklist
40 g kamajahu
40 g nisujahu

Tükike võid tordipõhjade tegemiseks

Kreem
200 ml vahukoort
2 tl suhkrut
vaniljesuhkrut
200 g maitsestamata kohupiimapastat
1,5 spl želatiini

50 g valget šokolaadi
2-3 spl jõhvikapüreed + maitse järgi suhkrut

Kaunistuseks
külmutatud jõhvikaid
tuhksuhkrut

Kamanäpud tasub päev varem valmis küpsetada. Ahjust võttes on need pehmed nagu biskviit. Seistes aga muutuvad (kuivavad) krõbedaks. 
Küpsiste tegemiseks eraldasin munavalged ja vahustasin pehmeks vahuks. Lisasin suhkru ning vahustasin edasi kuni tekkis tugev läikiv vaht. Kloppisin munakollased kergelt lahti ning lisasin munavalgevahule. Segasin õrnalt läbi. Teises kausis segasin omavahel kamajahu ja nisujahu ning sõelusin jahud munavahu hulka. Segasin õrnalt ühtlaseks. Panin taina piimapaki kilest tehtud pritskotti ja pritsisin ühepikkused triibud (umbes 2 cm laiad ja 7 cm pikad) küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsetasin 175-kraadises ahjus kuni küpsised muutusid kuldpruuniks (10-15 minutit). 

Valmistasin kreemi. Selleks vahustasin koore vaniljesuhkru ja 2 teelusikatäie tavalise suhkruga. Lisasin kohupiimakreemi ja segasin ühtlaseks. Jagasin kreemi kaheks. Ühele osale lisasin jõhvikapüree, teisele sulatatud valge šokolaadi. Paisutasin želatiini vees ja sulatasin vesivannil. Jahutasin veidi ja segasin suurema osa jõhvikakreemi hulka. Natuke želatiini panin ka kohupiima-šokolaadikreemi hulka, kuigi šokolaad muudab kreemi isegi tugevamaks. Kasutasin 1 spl želatiini, aga jõhvikreem jäi liiga vedel (nagu ka pildilt näha on) ja kaunistuseks pandud marjad vajusid sisse. Sellepärast suurendasin retsepti kirja pannes želatiini kogust. 

Lõikasin papist ribad ja kleepisin need otsapidi kleeplindiga kokku, nii et moodustusid väikesed ümmargused vormid. Proovisin ja katsetasin, mitu küpsist tihedalt üksteise kõrvale vormi mahub ja sättisin vormid täpselt parajaks. Katsin suurema taldriku toidukilega ja asetasin vormid kilele. Murendasin mõned küpsised kaussi, segasin sulatatud võiga ja surusin vormide põhja (küpsiste ja või kogused said kõik tunde järgi võetud). Sättisin kamanäpud vormi, tihedalt üksteise kõrvale, et kreem ei saaks vahelt välja. Valasin vormi kõigepealt valge šokolaadiga kohupiimakreemi, seejärel jõhvikakreemi. Asetasin valmis šarlotid paariks tunniks külma tahenema.

Kaunistuseks sulatasin külmutatud jõhvikad. Märjad jõhvikad kallasin üle tuhksuhkruga ning veeretasin  ettevaatlikult suhkrus kuni need said ühtlaselt kaetud. Kulus umbes pool tundi kuni jõhvikate ümber olev tuhksuhkur kuivas krõbedaks koorikuks. 

Sellest kogusest peaks saama neli väikest šarlotti. Oleneb muidugi, kui suured tordikesed teha ja kui hästi õnnestub ühesuuruseid kamanäppe küpsetada. Eks ta üks paras pusimine ja ettevõtmine on, eriti kui pole vastavaid vorme, milles torti kokku panna. Aga minu arvates said päris armsad ja lisaks sellele maitsesid ka hästi. Inspiratsiooni sain siit ja siit.



Kuidas "Rukkileib" Sõjamuuseumis käis



Kui minusugusele kodukokale tehakse ettepanek valmistada 80 külalisele "Rukkileiva" torti, võtab see ausalt öeldes põlvist nõrgaks. Kerge ärevushoog toob pähe kõikvõimalikud ebaõnnestumise variandid alates sellest, kuidas tordipõhjad ahjus ära kõrbevad, lõpetades sellega, kuidas ma nukralt tuldud teed tagasi kodupoole longin, tordid kaenlas, sest mitte kellelegi ei maitsenud... 
 
  "Rukkileivad" kodus enne teele asumist

Selline ettepanek mulle tõepoolest tehti. Eesti Sõjamuuseum kutsus Eesti Vabariigi sünnipäeva üritusele Nami-Nami perenaise Pille, kes rääkis "Tort isamaale" konkursi ideest ning ajaloost ja ka minu, kui eelmise aasta tordivõistluse võitja. Mul oli au rääkida paari sõnaga oma tordist ning valmistada külalistele maitsmiseks kaks pätsi "Rukkileiba". Olgu siinkohal öeldud, et esialgsest 80 külalisest sai hiljem 60, mis mõjus pärast esimest ehmatust päris rahustavalt.

 Pidulaual

 Soovijad said kaasa kenasti kujundatud retsepti

Üritus oli hästi tore, korraldajad ja külalised sõbralikud - kõik sujus hästi. Hirmud ja ärevus kadusid, kui tordid õnnelikult pidulauale jõudsid. Väga kihvt tunne on näha, kuidas inimesed uudishimulikult laua ääres sabas seisavad, et proovida MINU torti. Tohutult palju positiivset energiat annab, kui tullakse ütlema, et tort oli maitsev. Uskumatu, aga nad tõesti tulidki :) Nüüd on mõneks ajaks enesekindluse ja positiivsuse akud täis laetud.


Mul on väga hea meel, et sain võimaluse sellisel üritusel osaleda. Eriti hea meel on mul aga selle üle, et kohtusin Pillega, kes on täpselt nii armas ja tore inimene nagu räägitakse. Kahju ainult, et ei jõudnud Pille kasvuhoones talvituvaid kanasid vaatama. Nad munevad nii lahedaid rohelisi mune!

NB! Muutsin natuke esialgset "Rukkileiva" retsepti. Nüüd on see parem, kui kunagi varem :)