ROOSITORT VOL 2




Ma võikski selliseid torte tegema jääda ...







ROOSITORT



Roositort on kindlasti ILUSAIM tort, mida ma siiani teinud olen. Nii armas ja õrn, nii elus ja ehe. Üleni naiselik. Lillelõhnaline ja roosimaitseline. See tort tekitas minus ärevust ja emotsioone taina segamisest torditüki söömise ja pildistamiseni. 

Kõigepealt olid mul rooside ja roosivee suhtes väga tugevad eelarvamused. Ma olin täiesti kindel, et roosivesi maitseb nagu odav odekolonn, aga ei! Väikeses koguses kreemi sisse panduna on see väga meeldiv. Annab magusa lõhna ja õrna roosimaitse. Samas, kui roosiveega üle pingutada, võib tõesti tunduda, et torditüki asemel on suhu sattunud lusikatäis lõhnaõli (:

Roosid on minu jaoks aja jooksul kuidagi tavaliseks muutunud. Lihtsalt sellepärast, et tähtpäevadel toovad mehed naistele alati roose. Maailmas (loe lillepoes) on ju nii palju teisi ilusaid lilli, aga millegipärast on just roosid meeste esimene valik. Või arvavad nad ekslikult, et need on kõikide naiste lemmikud? Ei saa salata, mulle tegelikult meeldivad pisikesed kobarroosid ja mõned romantilisemad sordid ka, aga see tüüpiline punane roos ei tekitanud minus juba ammu mingit ärevust. Kuni selle tordini. Nüüd vaatan roose hoopis teise pilguga. Eelkõige muidugi neid, mis on kasvanud koduaias ilma mürgita. Ainult sellised sobivad tordi peale. Õrnadeks kroonlehtedeks lahtivõetuna muutub ka kõige tavalisem roos imeilusaks kaunistuseks.


Ma teadsin küll, et roosid on söödavad, aga ma polnud neid kunagi varem maitsnud. No ei ole eriline lillesööja. Kartsin, et roositort maitseb kuidagi liiga lilleliselt, aga üllatusin. Muidugi maitseb see nagu roos, aga pole sugugi ebameeldiv. Õhkamapanevalt õrn ja magus maitse. Tegelikult ei peagi kõiki kaunistuseks pandud õielehti ära sööma. Julgemad võivad proovida, aga lehekesed võib vabalt ka taldriku servale noppida. Või siis kaunistada tordi hoopis suhkrustatud kroonlehtedega. Need meenutavad pigem maiustust kui lille. Ja tuleb välja, et erinevat värvi roosid maitsevad erinevalt. Mida heledam, seda mahedam. Et siis esimesel korral ei maksa kohe tumepunaste roosidega torti kaunistama hakata (:


Kuigi ma alguses juba kujutasin ette, milline see tort lõpuks välja näeb, ei osanud ikkagi arvata, et ta päriselt nii ilus on. Ahhetasin ja ohhetasin tükk aega omaette (: Värske lill tordil mõjub võimsalt. Annab silmad ette mistahes teisele tordikaunistusele, olgu teda voolitud ja värvitud kuitahes kaua. 


Mujal maailmas kasutatakse roosivett kookide ja magustoitude maitsestamisel päris julgesti ja värsked roosid on näiteks pulmatortide kaunistamisel väga populaarsed. Erinevaid retsepte on palju, mõned neist lausa ekstreemsed. Näiteks sattusin retseptile, kus koogipõhjades oli nii roosivett kui hakitud kroonlehti, ka kreemis oli mõlemat, lisaks oli kook kaunistatud värskete roosidega. Liig mis liig! Eriti argadele lillesööjatele nagu mina. Sellepärast kombineerisin erinevatest retseptidest kokku ühe mahedama variandi. 

Ah jaa, meeste seltskonnale pole mõtet seda torti pakkuda. Liiga naiselik ja lilleline. 


ROOSITORT

Munavalgekook (1 tk)
3 toasooja munavalget
120 ml toasooja piima
1 tl vanillisuhkrut
75 g pehmet võid
100 g suhkrut
180 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl jahvatatud kardemoni
nöpuotsatäis soola

Roosikreem
200 g toasooja võid
100 g tuhksuhkrut
1 tl roosivett (Umami poest)
2 sl piima
0,5 tl vanillisuhkrut
(soovi korral 4-8 hakitud värsket roosikroonlehte)

Kaunistamiseks
5-7 koduaia roosi, mis on kasvanud mürgita


Roositordi jaoks tuleb küpsetada kaks munavalgekooki (20 cm vormis).
Koogipõhja jaoks segasin ühes kausis munavalged, piima ja vanillisuhkru. Panin teise kaussi jahu, küpsetuspulbri, soola, suhkru ja kardemoni. Lisasin pehme või ja segasin, kuni tekkis ühtlane purutainas. Valasin muna-piimasegu purutainale ning vahustasin mikseriga 5 minutit. Kallasin taina küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi ja küpsetasin 180-kraadises ahjus umbes 40 minutit (kuni koogi sisse torgatud puutikk jäi kuivaks). Lasin koogipõhjadel täielikult jahtuda.

Kreemi jaoks vahustasin toasooja või heledamaks ja kohevamaks (umbes kaks minutit). Lisasin tuhksuhkru ja vanillilsuhkru ning vahustasin veel 3-4 minutit. Lisasin roosivee ja piima ning vahustasin veel paar minutit. Kõige viimasena segasin kreemi sisse peeneks hakitud roosikroonlehed. 

Tõstsin ühe koogipõhja serveerimisalusele, määrisin sellele pool roosikreemist ning tõstsin peale teise põhja. Katsin tordi pealt ja külgedelt ülejäänud kreemiga.

Vahetult enne serveerimist eraldasin kroonlehed õrnalt roosiõie küljest ning katsin nendega tordi. 


SUHKRUSTATUD ROOSIKROONLEHED
1 munavalge
peeneteralist suhkrut
värskeid roosikroonlehti

Kloppisin munavalge kergelt lahti. Eraldasin kroonlehed ettevaatlikult õie küljest. Pintseldasin kroonlehe mõlemalt poolt munavalgega (mida õhemalt, seda parem) ning puistasin üle suhkruga. Tõstsin küpsetuspaberiga kaetud alusele kuivama. Kuivanud suhkrustatud roosikroonlehti peaks säilitama õhukindlas karbis.

Kui sööjate hulges on väikelapsi, rasedaid või eakaid inimesi, tuleks munavalge asemel kasutada munavalgepulbrit (seda saab näiteks Suhkrukunsti poest). 

Roositordi retsept ilmus ka ajakirja Kodu & Aed juulikuu numbris