Kuidas teha muffinitele kenasid paberümbriseid?


Nii nagu Tuhkatriinu muutus imeväel printsessiks, muutuvad ka igavana näivad muffinid kerge vaevaga imeliseks külakostiks või kingituseks. Siin ei ole haldja abi vaja, piisab vaid kenast paberist, kääridest ja liimist. 

Miks ise paberümbriseid teha?
Poes pole tavaliselt selliseid nagu parasjagu vaja on (näiteks kui korraldad mõnd erilist teemapidu). Ja kui on, siis pole need oma hinda väärt. E-poed ei ole ka abiks, kui on midagi kohe täna õhtuks või homseks vaja. Nii et lähimast kunstitarvetepoest läbi ja meisterdama! Sama raha eest kaks-kolm korda rohkem ümbriseid, lisaks rõõm isetegemisest. Veel suurem rõõm on siis, kui saab ära kasutada koju seisma jäänud paberijääke.


Kuidas paberümbriseid teha?
  • Vali välja paber, millest soovid ümbriseid teha. See peab olema paraja paksusega, et lõpptulemus jääks ilus. Liiga õhuke või liiga tugev paber võivad meisterdamise käigus kortsuda/murduda. Katsu erineva paksusega pabereid, painuta neid õrnalt - see on tunnetuse küsimus. 
  • Kui väljavalitud paber mahub suuruse ja paksuse poolest printerisse, prindi ümbrise kujundid otse ilupaberile. Sageli on ilusad mustrilised paberid aga suuremad ja paksemad. Sellisel juhul on abi šabloonist. Kõige parem on teha šabloon tugevamast papist, siis saab seda mugavalt ja korduvalt kasutada. Prinditava joonise šablooni tegemiseks leiad SIIT! Vali printimise valikutest lehe suuruseks kindlasti originaal suurus (actual size).
  • Kui papist šabloon on valmis, joonista selle abil hariliku pliiatsiga vajalik arv muffiniümbriseid ilupaberile. Lõika kujundid välja. Kui soovid eriti kena tulemust lõika ülemine pikem serv välja sik-sak või lainekääridega. Sellised vigurkäärid nõuavad kindlat kätt ja veidi harjutamist. 
  • Pane väljalõigatud ümbrise üks ots üle teise (umbes 0,5 cm ulatuses), jälgi et servad oleksid kohakuti ning liimi kokku. Otsad võib kinnitada ka kleeplindiga või liimipüstolit, klammerdajat kasutades.


Pane tähele!
Väga rasvaseid muffineid ei ole mõtet kenasse paberümbrisesse panna. Rasv hakkab kiiresti läbi paberi imbuma ja jätab inetud plekid. Sama juhtub siis, kui kaunistuseks mõeldud kreem vastu ümbrist puutub. Et seda ei juhtuks, aseta jahtunud muffin enne ümbrise sisse ja alles siis kaunista kreemiga. Nii on täpselt näha, kui laialt kreemi pritsida, et see ilusale paberile rasvaplekke ei jätaks. 

Fotol on mõnusad kirsi-šokolaadimuffinid toorjuustukreemiga. Retspti leiab Nami-Namist.

Üleküpsenud banaanid? Mul on kaks retsepti!


Ei tea, kuidas see jälle juhtus, aga avastasin üks päev sahvrist seitse üleküpsenud banaani. Ühe suristasin kiiresti smuutiks, ülejäänutega oli veidi rohkem tegemist. Otsisin retsepte, kus saaks võimalikult palju banaane korraga ära kasutada. Üks minu lemmikretsept on David Lebovitzi banaanileib (originaali leiab siit), aga seda olen juba nii palju teinud, tahtsin midagi uut proovida. 

Nami-Namist leidsin kookose-banaanikoogi, mille täidisesse läheb kolm banaani. Täiesti äge kook! Poleks arvanud, et see mulle meeldib. Vanillijäätisega on see suurepärane magustoit pärast kergemat õhtusööki! Magus, rammus ja troopikahõnguline.

BANAANI-KOOKOSEKOOK

Põhi
180 g jahu
150 g võid
50 g suhkrut
näpuotsatäis soola
1 munakollane
1 sl külma vett

Täidis
125 g toasooja võid
85 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 muna ja 1 munavalge
1 sl nisujahu
125 g kookoshelbeid
3 keskmist küpset banaani

Segasin jahu suhkru ja soolaga, riivisin hulka külma või. Segasin sõrmedega purutaoliseks ning lisasin munakollase ja vee. Sõtkusin ühtlaseks tainaks. Surusin taina küpsetuspaberiga vooderadtud lahtikäiva koogivormi (24 cm) põhja ja külgedele ning panin umbes 20 minutiks (täidise valmistamise ajaks) külmkappi. 
Täidise jaoks vahustasin või suhkrutega kohevaks. Lisasin muna ja munavalge, vahustasin veel paar minutit. Lõpuks segasin hulka jahu ja kookoshelbed. 
Torkasin koogipõhjale kahvliga augud ning eelküpstasin 200-kraadises ahjus 10 minutit. Viilutasin banaanid. Laotasin need eelküpsenud põhjale ning määrisin peale kreemi. Küpsetaisn 180-kraadises ahjus 35 minutit. Serveerisin jahtunult, vanillijäätisega.



Teiseks guugeldasin '3 ripe bananas' ja leidsin Life, Love & Sugar blogist kaerahelbeküpsised banaaniga. Väikeste muudatustega valmisid mõnusad kodused käerahelbepätsid. Sel õhtupoolikul lugesin oma õue pealt kokku kuus 7-8 aastast poissi. Sinna need küpsised kadusidki (: 
Pealt krõbedad, seest pehmed. Krõbedus säilib, kui jahtunud küpsised õhukindlasse karpi hoiule panna. Kuna tegemist pole ülimagusate küpsistega, võib tainasse lisada šokolaaditükke, rosinaid või muid kuivatatud puuvilju. Miks mitte ka pähkleid!

BANAANI-KAERAHELBEPÄTSID

170 g võid
100 g pruuni suhkrut
1 muna
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
3 küpset banaani
250 g kaerahelbeid
180 g jahu
1,5 tl kaneeli
1/4 tl jahvatatud nelki
1 tl küpsetuspulbrit

Vahustasin toasooja või soola ja suhkrutega kohevaks. Lisasin muna ja kahvliga purustatud banaanid. Segasin omavahel kaerahelbed, jahu, küpsetuspulbri ja maitseained. Valasin kuivained võivahu hulka ning segasin ühtlaseks tainaks. Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga ning tõstsin supilusikaga plaadile pätiskesed. Vajutasin õrnalt lapikuks. Küpsetaisn 200-kraadises ahjus 20 minutit. 





Suvikõrvitsasõõrikud tsitruseglasuuriga



Ahjus küpsetatud sõõrikud on palju enamat kui lihtsalt muffinid! Need on õhemad, igas ampsus on parasjagu glasuuri, meeldivad nii suurtele kui väikestele ja näevad nii armsad välja. Kõige suurem pluss on muidugi see, et jääb ära kuuma õliga mässamine. See muidugi ei tähenda, et ma ei tahaks ühel päeval proovida neid päris õigeid sõõrikuid teha. Praegu olen valinud kergema variandi (või siis hoopis raskema?) ja küpsetan sõõrikuid ahjus. Lastele pole suureks õnneks muud vajagi, kui ainult ühte sõõrikut. No olgu, palju sõõrikuid (:

Aga... ahjusõõrikutega on omajagu jama ka!

Kõige suurem jama - kust saada vorm? 
Paar aastat tagasi, pärast kõikvõimalike poodide läbikammimist ja juba käega löömist, leidsin kuue auguga vormi juhuslikult Maximast. See jäi mul lõpuks ikkagi kappi seisma, sest mulle meeldivad väikesed sõõrikud palju rohkem. Mõni aeg tagasi komistasin Tartu Magaziini poes täpselt sellise vormi otsa, mida otsisin. Sõpradega tegime seal poes puhta töö. Ostsime kõik vormid ära (: Esiteks oleme me sõõrikumaiad ja teiseks oli mul kevadel maja ees sõõrikukohvik. Ühesõnaga, kui otsid, siis ei leia, aga kogemata võid otsa komistada küll.

Järgmine jama - kuidas sõõrikud vormist kätte saada? 
Vormi ei tohi pesta! Kohe kindlasti ei tohi seda teha esimestel kasutuskordadel ja kohe kindlasti ei tohi seda teha nõudepesuvahendi ega kareda švammiga. Esimesed kaks-kolm korda töötab uus vorm suurepäraselt määrimata kujul, kui see pärast küpsetamist lihtsalt köögipaberiga puhtaks pühkida. Edasi läheb juba jamaks. Tuleb hakata vormi määrima, aga üks kindel variant ei toimi erinevate tainaste puhul. Mõnel juhul toimib õli, teisel või, kolmandal jahuga üle puistamine. Aga seda ei tea kunagi ette, millist varianti parasjagu kasutada. Mõnikord tulevad sõõrikud paremini kuumalt vormist välja, teinekord ei liigu enne paigast, kui täiesti jahtunud. Ühesõnaga, üks igavene jama! 

Viimane jama - kuidas saada ilusaid pontšakaid sõõrikuid?
Üldiselt kehtib sõõrikute puhul sama reegel mis muffinitegi puhul - vorm tuleb täita kolmveerandi ulatuses. Ahjus küpsemise käigus kerkib sõõrik ilusaks parajaks. Hea on, kui nii läheb! Mõnikord kerkib sõõrik nii hirmsasti, et kerkib muffiniks - ühelt poolt sõõrik, teiselt poolt muffin. Teinekord kerkib sõõrik nii vähe, et jääb poolikuks, väga kõhnaks sõõrikuks. See viimane on kole kurb vaatepilt, sõõrik oleks nagu nälga jäänud. 
Minu suvikõrvitsasõõrikutega juhtus tegelikult sama lugu. Seekord oleks pidanud pesad ääreni täis panema. Ega ma siis asjata fotot ülalt vaates teinud (:
Retsepti tegin selleks puhuks omalt poolt väikese täienduse, sooda näol. See peaks kerkimise võimet tõstma ja võib proovida täita sõõrikuvormi pesad ikkagi kolmveerandi ulatuses.



SUVIKÕRVITSASÕÕRIKUD TSITRUSEGLASUURIGA

Sõõrikud
2 suurt muna
130 g suhkrut
1,5 tl vanillisuhkrut
0,5 tl soola
1 suure apelsini mahl
poole apelsini riivitud koor
80 g maitsestamata jogurtit või hapukoort
75 ml mahedamaitselist õli
150 g peenelt riivitud suvikõrvitsat
270 g jahu
1,5 sl mooniseemneid
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat

Glasuur
200 g tuhksuhkrut
2 sl sulavõid
poole apelsini riivitud koor
2-3 sl sidrunimahla

Vahustasin munad soola ja suhkrutega heledaks, kohevaks. Lisasin riivitud apeslinikoore, apelsinimahla, jogurti, õli ja suvikõrvitsa. Segasin omavahel jahu, küpsetuspulbri, sooda ja mooniseemned. Lisasin kuivained munasegu hulka ja segasin kiiresti ühtlaseks tainaks, proovides tainast mitte üle segada. Jagasin taina sõõrikuvormi pesadesse (seekord vormi ei määrinud, sest mul oli üks täitsa uus vorm) ja küpsetasin 200-kraadises ahjus umbes 13 minutit.

Glasuuri jaoks segasin omavahel kõik koostisained. Segu peab jääma paks. Kuumutasin glasuuri mikrolaineahjus 800 W juures 30 sekundit. Glasuur muutus soojaks ja vedelamaks. Kastsin jahtunud sõõrikud ühekaupa glasuuri sisse. Kui glasuur jahtub ja kausis hanguma kipub, saab seda uuesti mikrolaineahjus täisvõimsusel mõne sekundi jooksul soojendada.