Blogis oli vahepeal päris pikk vaikus - talvel... ja kevadel... ja suvel... Aga see-eest on nüüd põhjust roosasid torte teha (:
Esimest tähtsamat pidu, poole aasta sünnipäeva, tähistasime Roosa Öökulli tordiga.
Öökullidega on meil oma teema. 3/4 perekonnast (ehk mina välja arvatud) kannab perekonnanime, mis ühes võõrkeeles tähendab öökulli. Isegi imestan, et alles nüüd sai esimene öökull tordile.
Öökull öökulliks, tegelikult tahtsin kirja panna selle mõnusa koduse tordi retsepti. Olen seda mitmeid kordi teinud ja iga kord sööjate mõminaid kuulnud.
Mulle meeldivad tordid, kus on vähe biskviiti ja palju kreemi. Kui zelatiini ei kasuta, on sellise pehme tordi katmine martsipaniga paras mässamine, sest täidis hakkab raskuse all biskviidikihtide vahelt välja pressima. See tort jäi ka natuke lopergune, aga tühja kah! Maitses hästi! Ja kui ikka tundub, et seda kreemi saab liiga palju, võib ju pool niisama nahka pista. Siis pole ohtu, et kuskilt midagi välja pressib. Nii et kreemi retsepti on limpsimise varu sisse arvutatud :D
Ah jaa, kunagi keegi küsis, miks ma biskviiti alati tärklisega teen, kui klassikalises retseptis on ainult muna, suhkur ja jahu? Minu arvates on tärklisega valmistatud ümmargusi biskviitpõhjasid hoopis mugavam kaheks või kolmeks lõigata. Klassikalise retsepti puhul jääb biskviit väga õhuline, pehme ja minu jaoks liiga munamaitseline. Aga see pole mingi absoluutne tõde, vaid minu isiklik arvamus ja eelistus!
Ah jaa, kunagi keegi küsis, miks ma biskviiti alati tärklisega teen, kui klassikalises retseptis on ainult muna, suhkur ja jahu? Minu arvates on tärklisega valmistatud ümmargusi biskviitpõhjasid hoopis mugavam kaheks või kolmeks lõigata. Klassikalise retsepti puhul jääb biskviit väga õhuline, pehme ja minu jaoks liiga munamaitseline. Aga see pole mingi absoluutne tõde, vaid minu isiklik arvamus ja eelistus!
Väike kohupiimatort maasikate ja virsikutega
(18 cm vormile. Suurema tordi jaoks korrutan kogused kahega ja kasutan 24 cm vormi)
Biskviit
2 muna
0,75 dl suhkrut
0,75 dl jahu
0,25 dl tärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit
Täidis
200 g vaniljemaitselist kohupiima (mitte pastat!)
100 g toorjuustu
200 ml vahukoort
1,5 sl suhkrut
0,5 tl vaniljesuhkrut
3-4 poolikut kompotivirsikut
marjatükkidega maasikatoormoosi
Katteks
200-300 g martsipani (kasutasin seda)
looduslikke toiduvärve
maisitärklist
Kõigepealt küpsetasin biskviidi. Eraldasin munakollased valgetest ja mõõtsin välja kõik vajalikud ained. Segasin jahu, tärklise ja küpsetuspulbri korralikult läbi. Vahustasin munavalged pehmeks vahuks ning lisasin siis edasi vahustades järk-järgult suhkru. Vahustasin kuni munavalgevaht muutus tugevaks läikivaks ja mikserilabade väljatõstmisel jäid vahu sisse teravad tipud. Segasin munakollased lusikaga ühtlaseks ning lisasin munavalgevahule. Mikserdasin kõige aeglasemal käigul kõik ühtlaseks, ainult niikaua kuni kõik segunes. Kindasti ei tohi üle segada, muidu muutub munasegu vedelaks. Sõelusin jahusegu munavahu hulka ja segasin õrnalt puulusikaga ühtlaseks. Valasin taina küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja küpsetasin 190-kraadises ahjus 15-20 minutit. Kummutasin valmis biskviidi restile ja lasin täielikult jahtuda.
Täidise jaoks lõikasin virsikupoolikud väikesteks kuubikuteks ja jätsin sõelale nõrguma. Vahustasin toorjuustu (paar minutit), lisasin kohupiima ning vahustasin veel mõned minutid. Teises nõus vahustasin vahukoore suhkrutega tugevamaks vahuks. Segasin kokku vahukoore ja kohupiima. Tõstsin natuke kreemi kõrvale, et sellega hiljem tort pealt ja külgedelt üle tõmmata. Lõpuks segasin kreemi hulka virsikutükid.
Vooderdasin sama koogivormi uuesti küpsetuspaberiga. Keerasin biskviidi tagurpidi ja lõikasin kaheks kihiks. Panin tordi kokku tagurpidi ehk pealmine biskviidi osa läks põhjaks ja põhi pealmiseks kihiks, lõikepinnad jäid tordi sisse. Asetasin esimese biskviidikihi vormi põhja (lõikepind üles poole) ja katsin selle ühlaselt toormoosiga, nii et biskviiti näha ei jäänud. Valasin peale kohupiimakreemi (nagu eelpool mainitud, on kreemi kogus limpsimisvaruga :D!) Tõstsin kreemile teise biskviidikihi ja immutasin seda pealt kompotivedelikuga. Hoidsin torti järgmise päevani külmkapis.
Järgmisel päeval võtsin tordi vormist välja ja katsin pealt ning külgedelt õhukese kihi kõrvalepandud kreemiga. Silusin ilusasti ühtlaseks. Kaunistuste tegemise ajaks tõstsin tordi tagasi külma.
Mudisin martsipani kätevahel pehmemaks, värvisin ja rullisin maisitärklisega ülepuistatud laual õhukeseks. Lõikasin välja vajalikud kujundid (kasutasin vorme ja paberist tehtud žablooni). Paljud kasutavad rullimiseks tuhksuhkrut, aga mulle meeldib maisitärklis.
Tordi katmiseks kulus umbes 170 g martsipani, kuid selleks, et tulemus ilus jääks, peab suurema koguse lahti rullima (umbes 200-250 g, oleneb, kui paksu kihti tordile tahta). Mina kasutan rullimiseks mittenakkuvat alust. Rullin martsipani selle peal õhukeseks ja tõstan koos alusega tordile. Tõmban aluse ära, silun martsipani kätega tordi peale ja külgedele nii, et tulemus jääks ühtlane ja õhumullideta. Üle tordi alumise ääre ulatuva martsipani lõkan terava noaga ära. Kaunistuste liimimiseks kasutan vett, mida pintseldan natuke kujundite alumisele poolele. Nii lihtne ongi!
Kahjuks jäi tordilõigust pilt tegemata.
Kahjuks jäi tordilõigust pilt tegemata.