Vaarikamoos vanilliga ja nektariini-vaarikamarmelaad


Ma ei tea, kuidas mujal, aga siin lõuna pool (Viljandi, Tartu) on tõeliselt hea vaarika-aasta! Isegi nii hea, et ei pea vaarikakasvatajalt lisa tellima. Ilusad suured ja puhtad marjad. Esimene sats karpidesse ja sügavkülma, teine moosiks. Ma ei ole suur moosi keetja, kuigi keetmine ise on kõige lihtsam. Aga see ettevalmistus - see võtab ju igasuguse moosiisu ära! Otsi purke, kraabi vanu silte, steriliseeri... 

Kui marju on palju ja need ämma poolt lausa koju kätte tuuakse, siis muidugi ei jää muud üle, kui moositegu ette võtta. Vanade siltide kraapimisele kulus peaaegu tund aega enne kui leidsin pudeli värvilahustit. Küünelakieemaldaja jäi seekord nõrgaks. Hellmann's majoneesi tootjad võtavad seda siltide kleepimist ikka väga tõsiselt (:

Keetsin Nami-Nami retseptide järgi vaarikamoosi vanilliga ja nektariini-vaarikamarmelaadi. Mõlemad moosid on proovimist väärt! 

VAARIKAMOOS VANILLIGA

1 kg vaarikaid
2 vanillikauna
500 g moosisuhkrut

Puhastasin vaarikad. Lõikasin vanillikaunad pikuti pooleks. Panin vaarikad, vanillikaunad ja suhkru kihiti potti. Kuumutasin keemiseni ning lasin umbes 10 minutit vaikselt podiseda. Aeg-ajalt segasin. Koorisin vahu. Tõstin vanillikaunad välja ja kraapisin seemned noa otsaga välja. Seemned lisasin moosile. Tõstsin moosi steriliseeritud purkidesse ja keerasin kaaned peale. 


NEKTARIINI-VAARIKAMARMELAAD

8 nektariini
1 kg vaarikaid
1 dl vett
1 kg moosisuhkrut

Pesin nektariinid, eemaldasin kivid ning lõikasin viljaliha väikesteks tükkideks. Panin vaarikad, nektariinid ja vee potti ning keetsin tasasel tulel 5 minutit. Lisasin moosisuhkru ja keetsin veel mõned minutid. Koorisin vahu. Valasin moosi steriliseeritud purkidesse ja sulgesin õhukindlalt. 


Maailma lihtsaim šokolaadipirukas


Tahvel šokolaadi ja tükike pärmi-lehttainast. Määrimiseks muna, peale puistamiseks hakitud pähkleid (pole kohustuslikud). Kas on veel lihtsamat šokolaadipirukat olemas? Naistepäev on tulemas. Mehed, kes pole elus küpsetanud, saavad selle pirukaga kohe kindlasti hakkama!

Mina kasutasin 100 grammist šokolaaditahvlit (lahjemat Kalevi Bitterit), peale puistasin sarapuu-pähklipuru. Sattusin selle idee peale Tasty FB lehte sirvides.

MAAILMA LIHTSAIM ŠOKOLAADIPIRUKAS

100 g tumedat šokolaadi
120-150 g pärmi-lehttainast
määrimiseks muna
pealepuistamiseks pool peotäit hakitud pähkleid



Asetasin šokolaaditahvli tainatüki keskele. Lõikasin terava noaga taina sisse lõiked - nii nagu fotodelt näha. Punusin šokolaaditahvli tainasse. Määrisin pealt munaga ja puistasin üle hakitud pähklitega. Küpsetasin eelsoojendatud ahjus 210 kraadi juures u 12 minutit. Ahjude temperatuurid võivad erineda, mistõttu võiks pirukal pärast 10 minutit küpsemist silma peal hoida. Vajadusel varem või hoopis hiljem välja võtta. Parim veidi jahtunult!


Kasutama peaks kindlasti kvaliteetset šokolaadi! 
Kalevi 56 % kakaosisaldusega Bitter sobib veel hästi ahju panemiseks, aga madalama kakaosisaldusega ja kahtlaselt odavad šokolaadid võivad ahjus hoopis tükiliseks küpseda. Väga tumedad šokolaadid ei pruugi aga oma mõrkja ja hapuka maitse tõttu sööjatele meeldida. Kui sellist šokolaadi siiski kasutada, siis võiks ehk magusust lisada ja pirukale veidi suhkrut peale puistada.

VAHVAT VASTLAPÄEVA!


Meie maiustame täna selle hiigelkukliga! Kuidas see täpselt välja kukub, ei tea, sest 1 kilo ja 6 grammist vastlakuklit polegi nii lihtne nahka pista, kui alguses tundus. Aga nalja peab ju saama, eriti kui lume osas asi naljast kaugel on. Vaatame, mis näo lapsed koju tulles teevad ...

Kukli küpsetasin samast tainast, millest tegin vaarikasüdamed. Seal postituse lõpus on ka mõned nipid, mida pärmitaina õnnestumiseks kasutan. Sellest tainakogusest tegin 4 tavasuuruses kuklit ja ülejäänud taina vormisin üheks suureks kukliks. Vahele panin moosi ja 400 ml vahukoort. Lõhnab igatahes imeliselt!

Nüüd on siis kõik variandid proovitud - klassikalised, ühe ampsu vastlakuklid ja hiigel kukkel (:

Kui hernesupist seajalad välja koogitud, siis võiks ju vurri ka teha!

Lõbusat vastlapäeva!

MAGUSAD VAARIKASÜDAMED


See oli tõeliselt hea pärmitaina päev! Mul kipub pärmitainas tavaliselt kas vähe kerkima, üle kerkima või kuivaks küpsema, aga need vaarikasüdamed õnnestusid nii hästi, et ise ka ei usu, et mina need küpsetasin. Õigel ajal õnnestusid, sest külalised tulid ja nüüd nad arvavad, et ma oskan jube hästi küpsetada (:

Oma osa on siin muidugi Nami-Nami vastlakuklite väga heas retseptis, sest just selle võtsin aluseks. Ja loomulikult ei tulnud ma ise selle peale, et tainas südameteks keerutada (idee siit). Nii kui sinna Pinteresti ära eksid, nii kaob igasugune vajadus ise mõelda. Komistad aga järjest lahedate ideede otsa ja kui aega leiad, proovid neid järele teha. No nii palju ma ikka ise mõtlesin, et retsepti oma äranägemise järgi kohendasin. Võib-olla ühel ilusal päeval on mul jälle nii palju aega, et vaimul on mahti pelae tulla ja mõnele ägedale ideele saab oma nime külge pookida.

MAGUSAD VAARIKASÜDAMED
u 12 tk

Pärmitainas
2,5 dl leiget piima
25 g pärmi
400 g jahu
100 g sulatatud võid
1 toasoe muna
1 dl suhkrut
0,5 tl soola
0,5 tl peenestatud kardemoni

Vaarikatäidis
250 g vaarikaid
1,5 dl suhkrut
1 tl peenelt riivitud apelsinikoort
1 tl vanillisuhkrut
1 sl maisitärklist

Hõõrusin pärmi 1 sl suhkruga vedelaks ja segasin leige piimaga. Lisasin umbes 150 g jahu, kloppisin ühtlaseks. Katsin tainakausi toidukilega ja jätsin sooja kohta kerkima (u 20-30 minutiks).

Kuni tainas kerkis, sulatasin või ning kloppisin muna suhkruga lahti (et sulavõi jahtuks ja muna jõuaks toasoojeneda). Seejärel valmistasin vaarikatäidise. Panin vaarikad suhkruga potti ja kuumutasin vaikselt moosiks. Lisasin apelsinikoore, vanillisuhkru ja maisitärklise ning kuumutasin kuni segu oli mõnusalt paks. Tõstsin täidise õue jahtuma.

Segasin omavahel ülejäänud jahu, soola ja kardemoni. Lisasin eelkerkinud tainale sulavõi ning segasin taina ühtlaseks. Seejärel lisasin muna ja segasin jälle ühtlaseks. Viimasena sõtkusin hulka jahusegu. Sõtkusin tainast mõned minutid, kuni see käte ja kausi küljest lahti lõi. Katsin kausi toidukilega ja tõstsin sooja kohta kerkima. Lasin kerkida kahekordseks.


Sõtkusin kerkinud taina jahusel laual kergelt läbi. Rullisin ristkülikukujuliselt lahti. Määrisin peale jahtunud vaarikatäidise. Lõikasin taina terava noaga u 3 cm ribadeks. Rullisin ribad mõlemast otsast keskele kokku ja asetasin lõikepind all võitatud vormi. Süda tekib justkui iseenesest, natukene võib kohendada ja väljavalgunud täidist tagasi südame keskele tõsta. Selliseid südameid võib küpsetada ka üksikult küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil, jättes saiakeste vahele ruumi kerkimiseks.

Küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni saiad olid küpsed ja pealt mõnusalt pruunid (u 15 minutit).


Kuna pärmitainas on pirtsakas (armastab sooja), siis mina kasutan selliseid nippe:
  • soojendan kraaniveega kausi, milles hakkan tainast tegema (mul asuvad kausid jahedas sahvris);
  • soojendan piima - see peab käega katsudes olema leige, kindlasti mitte kuum!
  • klopin külmkapist võetud muna aegsasti lahti, et see jõuaks toesoojeneda (või hoian külma muna mõnda aega sooja veega tassis);
  • jälgin, et sulavõi ei oleks tainasse lisamisel liiga kuum;
  • sõtkun tainast soojade kätega (mul on käed pidevalt külmad);
  • käin eelkerkivat ja kerkivat tainast aeg-ajalt kontrollimas, et see üle ei kerkiks (siis on kohe haput lõhna tunda). 
  • kergitan tainast sooja radika läheduses või põrandaküttega põrandal.


MUSTSÕSTRA-ŠOKOLAADITORT


Mmm... mustsõstra-šokolaaditort - see kas meeldib või ei. Mulle meeldib! Ehtne "ühe tüki" tort, aga pärast seda ühte tükki hakkad kohe järgmisest mõtlema. Samas võib mustsõstra-šokolaadi kooslus ka harjumatu tunduda ja tordi rammusus lausa vastikusevärinaid tekitada (: Eks igaüks ise otsustab, kas tahab järele teha. Retsept väikeste omapoolsete mugandustega Nami-Namist, kus tegijad on torti kiitnud. 

MUSTSÕSTRA-ŠOKOLAADITORT
20-24 cm

Põhi
2 muna
0,75 dl suhkrut
0,75 dl jahu
2 sl kakaod
0,5 tl küpsetuspulbrit

Niisutamiseks
0,5-1 dl kanget mustsõstramahla

Mustsõstrakreem
3 lehte želatiini
3 sl kanget mustsõstramahla
4 dl musti sõstraid (külmutatud marjad tuleks sulatada)
0,75 dl suhkrut
2 dl vahukoort

Šokolaadikreem
1 leht želatiini (kunagi proovin ka želatiinita teha)
3 sl konjakit
150 g tumedat šokolaadi (kasutasin 56% Bitterit)
2 dl vahukoort
1-2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Kaunistuseks
Šokolaadikomme

Küpsetasin tordipõhja 20 cm vormis. Võib teha ka suurema ja madalama tordi kuni 24 cm läbimõõduga vormis. Katsin lahtikäiva koogivormi põhja ja servad küpsetuspaberiga (määrin vormi küljed tavaliselt õrnalt või või õliga, et paber püsima jääks). Kuumutasin ahju 180 kraadini.

Biskviidi jaoks vahustasin munad suhkruga heledaks vahuks. Segasin omavahel jahu, kakao ja küpsetuspulbri ning sõelusin kuivained munavahu hulka. Segasin ettevaatlikult ühtlaseks tainaks. Valasin taina vormi ning küpsetasin umbes 15 minutit, kuni koogi servad vormi küljest lahti lõid. Lasin biskviidil vormis jahtuda, siis eemaldasin vormi ja küpsetuspaberi. Vooderdasin uuesti sama koogivormi ääred küpsetuspaberiga, asetasin biskviidi vormi põhja ja niisutasin selle mustsõstramahlaga. Minul jäi biskviit niisutamisest hoolimata suhteliselt kuiv, aga mulle tundub, et selle tordi puhul just nii sobibki.

Panin mõlema kreemi jaoks želatiinilehed külma vette likku, eraldi kaussidesse.
Püreestasin mustsõstrad ja suhkru. Sulatasin šokolaadi ja jätsin jahtuma.

Vahustasin koore ja jaotasin kaheks võrdseks osaks. Väga tugevaks vahuks pole vaja vahustada, sest kreem sisaldab ka želatiini. Muidu võib juhtuda, et tugevalt vahustatud koor muutub želatiini lisamisel (kui on ka vaja veel korralikult segada) võiks.
Ühele osale lisasin mustsõstrapüree, teisele jahtunud sulašokolaadi. Maitsestasin šokolaadivahu suhkru ja vanillisuhkruga. 

Vahukoor võiks enne vahustamist olla pigem toatemperatuuril, siis on sulašokolaadi lisamine koorele hõlpsam ja šokolaad ei hakka külma koore tõttu kohe hanguma. 

Kuumutasin sõstramahla ning lahustasin selles kolm kuivakspressitud želatiinilehte. Lasin veidi jahtuda ning niristasin želatiini mustsõstra-vahukoorekreemi hulka, kreemi õrnalt segades.

Kuumutasin ka konjaki ning lahustasin selles ühe kuivakspressitud želatiinilehte. Lisasin veidi jahtunud želatiini šokolaadikreemi hulka ja segasin ühtlaseks.

Tõstsin lusikaga šokolaadi- ja mustsõstravahtu vaheldumisi tordipõhjale, ilma neid segamata. Nii peaks jääma kena marmori mustriga tort. Mul see väga hästi ei õnnestunud, sest minu šokolaadikreem tuli hästi paks (vahukoor oli liiga külm ja soe sulašokolaad hakkas selles kohe tahenema, lisaks oli mul koor ka liiga tugevaks vahustatud). Lõpptulemuse üle aga kurta ei saa.

Katsin tordi toidukilega ning lasin üleöö külmkapis tarretuda. Järgmisel päeval eemaldasin tordi ettevaatlikult vormist ning kaunistasin šokolaadiga kaetud mandlitega.

Oi, kuidas tahaks praegu ühte tükikest! (: