Küpsisetort


Kohe pärast venna sünnipäeva pidasime Kuti sünnipäevapidu. Sai ikka kaua pead murtud, millist torti pidupäevaks teha. Otsustasin minna kindla peale välja ja tegin küpsisetordi. See lihtsalt ei saa ebaõnnestuda.

Mõttes oli teha rong. Vedur, mis veab maasikakuhjadega vaguneid. Kui vaguneid laduma hakkasin, sain aru, et rongi jaoks läheb poole suuremat tordialust vaja. Aga seda polnud enam aega otsima hakata. Seega sai rongist auto. Eks mul olidki veidi süümekad selle rongi tegemisega, sest Kutt oli mulle mitu korda öelnud, et ta tahaks autotorti ja mitte rongi. Lõpp hea, kõik hea :)

Tordi jaoks kulus:
6 ja pool pakki kandilisi küpsiseid
900 g kohupiima
400 ml vahukoort
0,5 l külmutatud maasika toormoosi (või isegi rohkem)
500-600 g värskeid maasikaid (kaunistamiseks)

Vahukoore ja ühe toru jagu kohupiima segasin suhkru ja maasika toormoosiga ja panin küpsiste vahele täidiseks. Peale läks kaks suhkruga maitsestatud kohupiimatoru. Kaunistasin sulatatud tumeda šokolaadi, maasikate, kirsside ja kiiviga. Lihtne ja maitsev.


Sefiiritort


Mõtlesin, et teeks vennale sünnipäevaks tordi. Küsisin siis üle, et millist torti teha võiks, mis on tema lemmik. Kui ta vastas, et selleks on sefiiritort, olin kindel, et ta teeb nalja. Aga ta ei teinudki. Mis siin ikka imestada, oleme üles kasvanud sefiiritordi ajastul :)

Kui ma alguses arvasin, et seda torti ei olegi võimalik ise teha või kindlasti ei tule välja selline nagu tahaks, siis praegu olen küll õnnelik, et olen kogemuse võrra rikkam. Vaevalt ma niisama seda sefiiri tegemist ette oleks võtnud. Sefiiritortidest lugesin lähemalt siit.

Vaja läheb:

4 muna
1,5 dl suhkrut
5 spl kartulijahu
1 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
jõhvika toormoosi
Sefiir
6 munavalget
600 g suhkrut
0,5 klaasi vett
1 spl sidrunhapet

Päev varem küpsetasin biskviidi. Vahustasin munad suhkruga tugevaks vahuks (10 minutit). Sõelusin hulka tärklise ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Segasin ettevaatlikult läbi ja valasin küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Küpsetasin 225 kraadises ahjus umbes 8 minutit. Enne 5 minuti möödumist ei tohi ahjuust avada, muidu vajub biskviit kokku.
Kummutasin valmis koogipõhja lauale asetatud küpsetuspaberile, millele olin eelnevalt suhkrut puistanud. Koorisin küpsetuspaberi biskviidi tagumiselt küljelt maha ja määrisin sellele jõhvika toormoosi.

Lõikasin põhja pikuti neljaks võrdseks ribaks ja panin kokku rulltordi põhimõttel. Idee sain raamatust "Laste sünnipäevatordid". Kõigepealt võtsin ühe riba, rullisin kokku ja panin püsti asendis alusele. Siis võtsin teise riba ja keerasin liitumiskohast alates ümber alusele pandud rulli. Jätkasin sama kahe ülejäänud ribaga. Niimoodi toimides jääb tort lõigates pilkupüüdvalt triibuline :)


Sefiiri tegin järgmisel päeval. Segasin suhkru sidrunhappe ja veega ning keetsin vesivannil siirupiks (15-20 minutit). 10 minutit enne siirupi valmimist alustasin munavalgete vahustamist. Kui siirup valmis sai, valas isa selle peene nirena munavahu hulka, mida mina samal ajal vahustasin. (Kui keeta siirup pika varrega potis, saab üksi ka hakkama). Vahustasin veel umbes 5 minutit.

No päris poesefiiri moodi ikka ei tulnud. Sai pehmem ja sulas kiiremini suus ära. Tahtsin ka veidi hapukamat tulemust, aga ei julgenud väga palju sidrunhapet lisada. Mul oli kinnisidee teha valget sefiiri ja nii tegin selle veega. Tegelikult pannakse vee asemel haput mahla, mis sefiirile maitse annab. Aga see annab samuti värvi... No ma lihtsalt ei tahtnud vennale roosat torti teha :) Ja valge sefiir meenutab lund. Lumi on ka üks tema lemmikutest.

Tort sai ilus ja maitsev. Ise arvasin, et põhi oleks võinud mahlasem olla, aga teised nii ei arvanud. Parim kompliment oli see, kui vend torti nähes arvas, et see on küll tellitud...

Marjakook


Eile tegin suve alguse puhul marjakooki. Eelmise aasta suvemarjadega :) Retsept raamatust "100 kooki 3".
Kui ma seda kooki esimest korda tegin, siis mõtlesin, et enam lihtsamat olla ei saa. Aga viimasel ajal on tunne, et suurem osa toitudest on tegelikult nii lihtsad, et lausa arusaamatu, miks iga päev tekib ikka küsimus, mida süüa teha.

Vaja läheb:

125 g võid
2 muna
2 dl suhkrut
2 dl jahu
värskeid või külmutatud vaarikaid ja mustsõstraid (või mustikaid)

Sulatasin või ja segasin sisse suhkru. Seejärel segasin sisse jahu ja lahtiklopitud munad. Valasin taigna võiga määritud koogivormi (26 cm), panin peale külmutatud vaarika-mustsõstra toormoosi ja küpsetasin 175 kraadises ahjus 35-40 minutit. Kindlasti on see kook hea värskete marjadega ja mustikatega võib veel ohtlikult hea tulla :)

Ema ostis naabrite käest mune. Need pidid stressivabad olema. Ma ei tea, kui stressivabad need on, aga kollased on küll. Viimati nägin selliseid mune siis, kui meil endal siin maal kanad ringi siblisid. Nii et ma pole juba aastaid "metsikute" kanade munasid küpsetamisel kasutanud. Nii harjumatult kollane tainas tuli, nagu oleks midagi valesti olnud. 

Mulle ei meeldi sõna tainas. ÕS-ist vaatasin järgi, tainas - taigen, mõlemad variandid on õiged. Mõnikord on lihtsalt suupärasem tainas kasutada, aga see seostub mul pigem sõimusõnaga. "Sa oled ikka paras tainas peast!" Ju seda on mulle siis korduvalt öeldud. Ajal, kui meil endal siin maal veel kanad siblisid :D

Eton mess


Eton mess on inglaste üks armastatum suvine magustoit, mis koosneb maasikatest, vahukoorest ja beseest. Beseeküpsised saigi tegelikult just selle magustoidu jaoks küpsetatud. Retsepti leiab  Namist. Ühe korra juba tegin seda nii-väga-head-ja-mõnusat magustoitu ning otsustasin seekord rohkem maasikaid ja beseed panna. 

Vaja läheb:

1 väike pakk vahukoort
0,5 spl suhkrut
500 g maasikaid
plaaditäis beseeküpsiseid :)

Vahustasin koore suhkruga. Maasikad lõikasin väikesteks tükkideks, beseeküpsised murdsin neljaks (mul olid suured beseed, väikesi polegi vaja murda). Segasin maasika ja beseetükid vahukoore hulka. Teine variant on laduda komponendid kihiti kaussidesse. 

Mulle meeldib, kui maasikatükid on väikesed ja beseetükid suured, krõbedad. Serveerida tuleks kohe, sest muidu muutub besee pehmeks. Siis on magustoit küll õhuline, aga mõnus krõmps puudub. 

Beseeküpsised


Vaja läheb:

3 munavalget
175 g suhkrut
panin veidi soola ka

Vahustasin alguses munavalgeid ilma suhkruta. Kui vaht hakkas tihedamaks muutuma, lisasin suhkru, soola ja vahustasin munavalged hästi tugevaks ja läikivaks vahuks. Tordipritsi abiga sain küpsetuspaberile lillekesed, mida küpsetasin 110 kraadises ahjus kõvasti üle tunni aja, sest tahtsin saada krõbedaid küpsiseid. Kui on isu seest pehme besee järele, aitab tunnist. Küpsised jätsin ahju jahtuma. 

Olen besee küpsetamises veel väga roheline. Need olid alles minu teised beseeküpsised. Unistan Pavlovast. Pole julgenud veel ette võtta, kuigi tegelikult on see nii lihtne. 
Ainuke miinus besee puhul on pikk küpsemise (kuivamise) aeg. Ja ma tahaks lumivalget beseed, mitte beezi. Tahan, et minu küpsised oleksid ahjust tulles sama valged, kui nad sinna minnes olid :) Tõenäoliselt tuleks siis küpsiseid veel madalamal kuumusel ja veel kauem ahjus hoida. Peab ikka kannatust olema. Seda mul ei ole. 

Kamavahvlid ja kamasmuuti



Nami-nami kama teemast mõjutatuna küpsetasin eile kamavahvleid. Aluseks võtsin lihtsate vahvlite retsepti. Pool jahu kogust asendasin kamajahuga, lisasin veel veidi kaneeli. Veidist jäi väheks, oleks võinud rohkem panna :) Taigen tuli väga paks, nii et suurendasin piima kogust. Ja siis omakorda panin paar lusikat suhkrut veel juurde. Ühesõnaga sai tehtud tunde ja maitse järgi.

Ja väga head said. Kui muidu vahvleid süües on süümekad, et jälle saab liiga palju magusat söödud, siis kamavahvleid süües oli tunne nagu sööks midagi väga tervislikku. Kamale omane karedus oli vahvlites täitsa tuntav. Maitse ei olnudgi nii kamane kui lootsin. Ehk oleks võinud kamajahu rohkemgi tainasse lisada. 

Vahvlid said tugevad ja krõbedad. Lausa nii tugevad, et osutasid rulli keeramisel vastupanu. Mida pruunimaks küpsesid, seda krõbedamad said ja seda raskem oli neid vormida. Jäätisega maitsesid imehästi.

Täna aga tegin kamasmuutit. Et oleks eestipärane, siis tuleks seda tegelikult nimetada kama mahedikuks :) Mõnus. Mulle meeldib kama sellisel viisil rohkem. Kutt küsis ka kolm korda juurde.


Vaja läheb:

3 dl keefirit
1 banaan
100 g maasikaid
6 tl kama
3 tl suhkrut

Kõik ained saumikserdasin ja valmis ta oligi! Sellest kogusest jätkus meile kolmele. Kuigi jah, oleks veelgi joonud.

Kamatrühvlid


Täna on ju Eesti lipu päev. Tuli tahtmine midagi rahvuslikku teha. Ja kartulitangupudrust ei piisanud. Tegin veel kamatrühvleid. Retsepti leidsin Nami-nami kooskokkamiselt. See koos kokkamine hakkas mulle nii meeldima, et registreerisin ennast ka kohe Namisse ära :)

Vaja läheb:

180 g Rama naturaalset toorjuustu
3 spl (kuhjaga) kamajahu
3 tl suhkrut
30 g tükeldatud rosinaid

Paneerimiseks:
kamajahu
suhkrut
kaneeli

Segasin toorjuustu sisse kamajahu, suhkru ja rosinad, lasin külmkapis hanguda. Paari tunni pärast voolisin segust pallikesed ja veeretasin neid kama-kaneeli-suhkru segus. 

Need on liiga maitsvad! Oli väike oht, et trühvleid ei saagi valmis vormida, sest segu oli niisama ka mõnus lusikaga suhu panna. Kui nüüd umbes täpselt öelda, siis saab sellest kogusest 25-30 trühvlit.

Jõuluks tegin aprikoose Amaretto likööris ja tundub, et need sobiksid ka kamatrühvlite sisse. Järgmine kord võikski rosinate asemel likööris leotatud aprikoose sisse tükeldada.

Rabarberi-apelsinimoos

Mäletan, et kunagi tegi ema seda moosi ja see maitses täpselt nagu apelsinimoos. See maitse on mul koguaeg meeles olnud ja lootsin, et minu moos tuleb ka sama maitsev. Ja äratundmisrõõm oligi suur, kui tulikuuma lusika suhu toppisin ja maitset proovisin. Väga mõnus!!! Muidugi mitte tuline lusikas... Retsepti leidsin netis surfates, lõpuks tuli ikka omamoodi.

Vaja läheb:

4 apelsini koor ja viljaliha
1 kg puhastatud rabarberivarsi
750 g suhkrut (kui magusama moosi soov, siis rohkem)

Leotasin kõigepealt apelsine kuumas vees, et koor igasugustest ainetest puhtaks saaks. Apelsinid koorisin kartulikoorijaga, et saada hästi õhukesi kooreribasid. Lõikasin ribad peenikesteks "tikkudeks". Siis koorisin apelsinid lõplikult ja fileerisin. Panin apelsinikoored, viljaliha ja tükeldatud rabarberi potti, keetsin tasasel tulel aegajalt segades kuni rabarber muutus pehmeks. Siis lisasin suhkru ja keetsin veel 20 minutit. 
Ideaalne pannkoogimoos.