RUKKIKÜPSISETORT POHLA JA IIRISEGA


22. juuni 2009, Viljandimaa.

Päike paistab, on mõnus soe suvehommik. Magame sisse. Oi pagan! Ruttu riidesse, kamm juustest läbi, hambad puhtaks. Appi, laps pole midagi söönud! Haaran talle köögist vorstivõileiva ja juba sörgimegi maantee äärde. Süda taob ärevusest. Me ei tohi hiljaks jääda, ei tohi! See on liiga eriline hetk, et see käest lasta! Eemalt kostab juba hääli, anname jalgadele valu. Uuhhh, jõudsime! Isegi veidi vara. Ootame kannatamatult, peopesad higised. Tee äärde on kogunenud teisigi inimesi, möödasõitvad autojuhid lehvitavad meile. Ja siis nad tulevadki – tuletoojad. Kaasas sini-must-valge lipp, haabjas ja laulupeotuli. Tuli on jõudnud just nüüd meie kodu teeotsa ja me oleme valmis süütama kaasavõetud tõrviku, et läita sellest järgmisel õhtul jaanituli. See on nii eriline tunne! Selline, mida saab tunda vaid eestlane oma kodumaal. Nii uhke on olla olemas! Õigel ajal, õiges kohas.
Mis toimub, miks see pagana tõrvik ei sütti? Oota, natuke nagu tossab juba! Ei, siiski mitte. Tuletoojad liiguvad edasi. Milline pettumus! See ei juhtunud ju praegu meiega? Kes kurat võtab kodunt kaasa tõrviku ilma et kontrolliks, kas seal õli ja taht sees on? Naine, muidugi. Õigemini kolm naist, kes on sellest rahvusliku hõnguga hommikust nii lummatud, et unustavad kõik muu. No ja üks kaheaastane poisiklutt, kes ei jaga eestlaseks olemisest veel suurt midagi.
Ai, see on valus, nii valus. Longime koju. Süda valutab ja ei anna rahu. Siis taipame - küünal kaasa, autosse ja järele neile! Me peame tule koju tooma! Kilomeeter eemal jõuamegi tuletoojatele järele. Milline kergendus, me saamegi tule!
#  #  # 
Tagantjärele naljakas, aga need emotsioonid ja adrenaliin, mis meid sel päeval tabasid, olid võimsad. Põnev on olla eestlane (:
Sellel aastal toimub jälle laulu- ja tantsupidu. Seegi kord kantakse tuld käest-kätte ja külast-külasse. Seegi kord oleme kohal, aga mitte pooliku tõrvikuga, vaid vähemalt kahe korraliku tõrvikuga. Igaks juhuks. Ja et see mul ikka meeles püsiks, pühendasingi vabariigi aastapäeva tordi laulu- ja tantsupeole.
Ei ole õiget pidu tule ega rahvariieteta. Tort on seest triibuline nagu rahvariideseelik, šokolaadist äärekaunistus on tehtud Lüganuse käisetikandi järgi ning kustunud küünal sümboliseerib tõrvikut. Seda sama tõrvikut, mis neli aastat tagasi nii tähtsal hetkel tuld ei võtnud (:

Lapsed sõid tikandi ära (:
Mulle tundub, et küpsisetort on üks eestlaste lemmiktorte. Valmib kiiresti ja lihtsalt ning maitseb alati hea hoolimata sellest, et igaüks teeb seda omamoodi. Sellepärast ma tahtsingi teha just küpsisetordi, aga teistmoodi ja veidi erilisema, et sobiks vabariigi aastapäevaks. Teistmoodi ehk isetehtud küpsistest ja erilisema ehk rukkimaitselise.
Küpsiseid ma meelega ei immutanud, tahtsin tordile ehedat talupojalikku iseloomu. Õnnestus! Küpsisetainasse lisatud kardemon tõi rukki maitse eriliselt hästi esile. Kartsin, et äkki sai liiga teistmoodi küpsisetort, sest sellele mõeldes tekivad ju teatud ootused, aga lapsed pistsid kahe suupoolega ja meile endale maitses ka väga.
RUKKIKÜPSISETORT POHLAMOOSI JA IIRISKOMMIDEGA
Rukkiküpsised
10 tk (15x15 cm)

250 g võid
2 dl suhkrut
2 muna
5 dl täistera rukkijahu
2 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kardemoni (triiki)
näpuotsatäis soola
Vahustasin toasooja või suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisasin vahustamist jätkates ükshaaval munad. Segasin omavahel rukkijahu, nisujahu, küpsetuspulbri, kardemoni ja soola ning lisasin jahusegu võivahule. Segasin ühtlaseks tainaks. Lasin tainal külmkapis 30 minutit puhata. Rullisin taina jahusel laual õhukeseks. Lõikasin noa ja šablooni abiga 15x15 cm suurused küpsised. Küpsetasin 200-kraadises ahjus umbes 10 minutit.


Täidis
1 kg hapukoort
pohlamoosi (ainult pohladest valmistatud)
1 pakk Kalev Cream iiriskomme
kaunistamiseks tumedat šokolaadi

Tegin kaks torti, kummaski 5 kihti küpsiseid. Esimese kihi vahele panin pohlamoosi, teise kihi vahele hapukoore, kolmanda kihi vahele hapukoore ja hakitud iiriskommid, neljanda kihi vahele hapukoore ja pohlamoosi, pealt katsin hapukoorega. Järgmisel päeval määrisin ühe tordi peale veel veidi hapukoort ning tõstsin sellele otsa teise tordi. Nii tuli mõnusalt kõrge küpsisetort, ilma et kihid oleksid paigast nihkunud. Kaunistasin šokolaadiga.
* Pehme ja kreemise tordi saamiseks soovitan küpsised kindlasti ennem piima sisse kasta!
Esitasin tordi ka Nami-Nami isamaaliste tortide võistlusele, mida korraldatakse vabariigi aastapäeva auks juba kuuendat korda. Vähetähtis ei ole ka tõsiasi, et tordis kasutatud rukkiküpsiste ja pohlamoosi retsept on pärit samuti Nami-Namist (:

RUKKI-PÄHKLI PULGAKOOGID



Mina ei tea, mis nende pulgakookidega on, et need mind niimoodi tõmbavad!?
Need ampsud tegin rukkiküpsistest, mõeldes vabariigi aastapäevale.

Ja nii ongi, et kui keeksi või biskviiti küpsetada ei viitsi, võib pulgakoogid vabalt küpsistest valmistada. Toorjuustuga pole ka vaja mässata, hapukoor sobib ideaalselt. Pähkleid ja kuivatatud puuvilju saab samuti lisada, kui need köögikombainis koos küpsistega peeneks suristada. Kusjuures pähklitest jääb hästi mõnus krõmpsuv tekstuur.


RUKKI - PÄHKLI PULGAKOOGID

u 150 g rukkiküpsiseid
50 g röstitud metspähkleid
mõned iiriskommid
törts hapukoort (nii palju, et segu kokku hakkaks)
katmiseks 150-200 g glasuuršokolaadi

Panin rukkiküpsised, pähklid ja iirised köögikombaini, purustasin need. Segasin hulka nii palju hapukoort, et segu kokku hakkas. Voolisin pallikesed ning panin need pooleks tunniks külmkappi. Sulatasin šokolaadi. Kastsin pulga otsapidi šokolaadi sisse, seejärel küpsisepalli sisse ning lõpuks koos küpsisepalliga uuesti šokolaadi sisse. Lasin üleliigsel šokolaadil maha valguda, kaunistasin. Serveerisin toasoojalt.

Magusat vabariigi aastapäeva!


ÜHE AMPSU VASTLAKUKLID



Ei noh, naera puruks! Ma siiralt uskusin, et täna on vastlapäev. Nagu näha, küpsetasin isegi vastlakukleid. Oleks lumi maas, ma oleks kelgutama ka läinud. Hea, et herneid likku ei pannud (:
Loll pea on ihu nuhtlus, ma ütlen!

Ja teine nali on see, et meie peres ei sööda juba ammu pulga otsast ainult pulgakooke. Lihapalle, võileiba, õuna, kaneelirulle, juustu, mida iganes pulga otsa torgata annab. Lapsed lähevad täiesti pöördesse! Söök pole oluline, pulk on põhiline. Sellepärast tunduski igati loogiline vastlakuklid pulga otsa panna. Täpselt paras amps ja nina jääb ka puhtaks!
 
 
Tegin kuklid Nami-Nami vastlakuklite retsepti järgi. Olen seda korduvalt kasutanud ja iga kord õnnestub. Mina teen taigna kuivpärmiga, sest see on alati sahtlinurgas olemas. Poolest kogusest voolisin pallikesed, teisest poolest tegin väikseid kaneelirulle.
 
Soovin ette pikka liugu ja magusaid kukleid, 4. märtsiks, kui normaalsed inimesed vastlapäeva peavad :P