KEERUKÜPSISED DATLITE JA METSPÄHKLITEGA



Oi mul olid suured plaanid! Aga läks nagu alati - küpsisetegu jäi viimasele minutile. Vähemalt on järgmiseks aastaks idee olemas. Sellest hoolimata õnnestus leida üks huvitav retsept (raamatust The Complete Book of Cupcakes, Cheesecakes and Cookies) ja küpsetada enda jaoks uusi ja põnevaid küpsiseid, sest just see oli sellel aastal küpsisevahetuse ideeks.

Keeruküpsised datlite ja metspähklitega - pähklimaitselise mureda küpsise vahele on ennast krussi keeranud sidrunist särtsakas datli täidis. Veidi teistmoodi ja huvitavad küpsised läksid teele Dagrisele, Liisile ja Kristile. Liisiga juhtusime ühel ajal Lõunakeskuse postiputkas küpsiseid pakkima. Liiga lahe kokkusattumus, et mitte kasutada juhust ja anda küpsisepakk isiklikult üle :) 

Ise olen praeguseks kätte saanud ühed maitsvad küpsised ei-tea-kellelt :) Teised ootavad juba pakiautomaadis ja loodetavasti jõuavad kolmandad ka suurest tuulest ja tuisust hoolimata minuni.


Keeruküpsised datlite ja metspähklitega
28-30 tk

125 g pehmet võid
75 g suhkrut
1 tl jahvatatud kardemoni
1 muna
225 g jahu
100 g röstitud metspähkleid

Täidis
280 g kuivatatud kivideta datleid
55 g suhkrut
2 tl peenelt riivitud sidrunikoort
80 ml värskelt pressitud sidrunimahla
1/4 tl jahvatatud kardemoni
125 ml vett

Panin kaussi pehme või, muna, suhkru ja kardemoni ning mikserdasin kõik ühtlaseks. Segasin juurde jahu ja peeneks hakitud röstitud pähklid. Sõtkusin ühtlaseks tainaks. Jagasin taina kaheks võrdseks osaks ja rullisisn mõlemad tainapätsid küpsetuspaberi vahel õhukeseks 15x30 cm ristkülikuks. Panin tainaplaadid 20 minutiks külmkappi. Samal ajal valmistasin täidise. Hakkisin datlid väiksemaks, lisasin suhkru, sidrunikoore ja -mahla, vee ja kardemoni ning keetsin tasasel tulel ilma kaaneta kuni segu muutus ühtlasemaks ja paksemaks (kuni 10 minutit). Tõstsin täidise õue lume sisse jahtuma.
Jaotasin jahtunud täidise kahele tainaplaadile, ajasin ühtlaselt laiali (jätsin külgedelt 1 cm jagu vabaks) ja keerasin taina küpsetuspaberi abiga tihedaks rulliks. Keerasin rullid kõpsetuspaberi sisse ja lasin külmkapis pool tundi taheneda. Lõikasin mõlemast rullist umbes 1 cm laiused viilud ja küpsetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 190-kraadises ahjus umbes 20 minutit. Tõstsin valmis küpsised restile jahtuma. 


JUUSTUKOOGIST JA ISADEST

Tuleb välja, et Manhattani toorjuustukook on võitnud väga paljude magusasõprade südamed - nii palju positiivseid kommentaare Nami-Namis ja postitusi erinevates toidublogides! On aeg selle kiidukooriga ühineda. Lühikese aja jooksul küpsetasin seda südametemurdjat lausa neljal korral. Lihtsalt nii kreemine, maitsev ja mõnusalt rammus.


Tegelikult meeldib see juustukook mulle veel ühel lihtsal põhjusel. Selle pealmine hapukoorekiht jääb nii täiuslikult sile ja läikiv, et koogi saab kerge vaevaga tordiks muuta. Selline peegelsile pind lihtsalt kutsub sulatatud šokolaadiga joonistama. Kui veel koogi ääred toorjuustu või paksu hapukoorega kergelt üle tõmmata ja šokolaadi-, pähkli- või küpsisepuruga katta - ongi tort valmis! 

Isadepäeval läksingi kergema vastupanu teed. Kuna seekord oli isadepäeval rõhk kokkutulnud isade lemmiksöökidel (piima-klimbisupp, pannkoogid, rosolje, beseeküpsised), ei tahtnudki tordiga nii väga jännata. Küpsetasin eelmisel päeval juustukoogi valmis, hommikul kaunistasin riivitud šokolaadi ja kommidega. Nii palju jändasin, et mõned kommid said lipsud kaela - need tähistasid isasid. Kõik mehed pole ju isad! Ja olemuselt lihtsast juustukoogist saigi eriti kerge vaevaga tort.


Isadepäeval said lastest luuletajad ja tapeedirullist luulerull. Igaüks kirjutas oma isale mõeldes luuletusele paar rida juurde, piiludes vaid viimast sõna eelmise luuletaja kirjutatust. Lubasin luuletuse siia talletada, sest see sai nii armas.

"MINU ISA"

Minu isal kuldsed käed,
väga šeff ta välja näeb,
vahel mõne kala saab,
iga nädal trenni läeb.
Kuid kahju küll, et teda kodus
suht harva näeb.
Isa erineb mul normist,
suuskab alla hüppetornist,
käte peal ta kõnnib vabalt,
saltosid ta viskab nabalt.
Tore oled sina ka,
süüa teed meil alati sa.
Kõva töömees alati
ja ärimees, kel süda sees.
Ahjees, ahjees, ahjees, see vuntsidega mees.
Mis teeb? Kes teab! Kui teeb, teeb head.
Head teeb, kui paps on tartk ja osav,
habe täiega ju vohab.
Minu isal andeid tuhat,
aga ikka hästi puhand.


Manhattani juustukook - ekstrasuur
28 cm vormile

Põhi
100 g võid
16 Digestive küpsist

Täidis
1,2 kg toorjuustu
6 muna
200 g suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut

Peale
400-500 g hapukoort
3-4 sl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut

Pudistasin küpsised näppudega peeneks ja segasin sulatatud võiga. Surusin küpsisepuru küpsetus-paberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (28 cm) põhjale ja panin vormi täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Kloppisin munad vispliga kergelt lahti, lisasin suhkrud ja toorjuustu ning segasin ühtlaseks. Nii ühtlaseks, et ühtegi toorjuustutükki sisse ei jäänud. Vahustada pole vaja. Kui liigselt vahustada võib kook küpsedes pragunema hakata. Valasin toorjuustusegu küpsisepõhjale ja küpsetasin 170-kraadises ahjus seni, kuni koogi ääred veidi tahenesid ja kook keskelt enam-vähem hüübinud oli. Selleks kulus umbes 50 minutit. Ahjust võttes peaks kook võbelema, siis ei ole see üleküpsenud ja jääb kreemine. Lasin 20 minutit jahtuda. Samal ajal valmistasin katte. Kui juhtub, et kook küpsedes praguneb, võib katte teha rohkemast hapukoorest, et kõik kumerused ja praod ilusasti ära katta. Kui ei pragune, piisab vähemast. Katte tegemiseks segasin hapukoore suhkrutega. Valasin segu jahtunud koogile ja ajasin ettevaatlikult laiali, ka üle koogi ääre, nii et kõik jäi pealt täiesti sile. Küpsetasin 225-kraadises ahjus umbes 5 minutit (võib kuluda ka minut vähem või rohkem), kuni hapukoor tundus näpuga katsudes kuiv. Kui kook kauemaks ahju ununeb, hakkab hapukoorekiht pealt küpsema ja muutub pruunikaks.

Lasin koogil vormis täielikult jahtuda ning tõstsin siis külmkappi. Toorjuustukook on parim järgmisel, isegi ülejärgmisel päeval serveerituna.