Kuidas saata ära neiupõlvenimi Sarv?
Pruudil tuli lahe idee pakkuda pulmakülalistele sarvekujulisi pulgakooke! Nimi lihtsalt söödi ära (:
 |
| Nagu päkapikumütsikesed :) |
Mul on nii hea meel, et sain sellise kogemuse võrra rikkamaks - iga päev just 100 kooki korraga ei tee!
... ja ma pean nüüd lõpuks kõva häälega välja ütlema, et mulle meeldib pulgakooke rohkem teha kui torte!
vist... või siiski... eee... (:
Pärast vastutusrikka ülesande võtmist tekkis pähe "väike" paanikaosakond.
Paanikaosakonna põhiteemad olid:
- äkki ei maitse?
- kuidas ma kaunistan?
- kui paljud mõranevad või pulga otsast alla kukuvad?
- mingeid aluseid on vaja!
- kuidas transportida?
- kas peavad päikese ja tuule käes vastu?
Paanika kasvas nii suureks, et otsustasin vastutust jagada. Kondiitriks õppides sain endale parima pinginaabri - Kristi - kes valis oma praktikakohaks Werneri kohviku ja töötab seal praegugi. Noh, nii hobi korras. Mõnel ikka veab (:
Aitäh Sulle nõu ja jõu eest!
Koos said kõik teemad lahendatud:
- sisu sai pruudi soovile vastavalt apelsinimaitseline;
- kaunistus minimaalne, kuigi proovisin puistet ja pintsli ning valge šokolaadiga tõmmatud triipe. Kõige armsamad nägid pulgakoogid välja lihtsalt pulmavärvides lipsukestega kaunistatult. Nii nad lõpuks jäidki.
- pulgakookide mõranemise kohta tuleks omaette postitus teha. Aga seda pärast põhjalikke katsetusi. Märksõnad - temperatuur ja niiskus. Näiteks
Mojito pulgakookidest, mille sisu on juustukoogist (tunduvalt niiskem, kui keeksist sisu), mõranes mul tervelt kolmandik. Apelsinikeeksist sisuga kookidest mõranesid vähesed - sajast umbes kaheksa. Jumal tänatud! Ja hommikul olid kõik 100 ilusasti ka pulkade otsas. Kuigi ma öö otsa sellepärast und ei saanud, et mõtlesin, kuidas ma hommikul sahvri ukse lahti teen ja 99 tükki on pulga otsast alla kukkunud :P
- isa tegi mulle jämedast saarepuu lauast ruudukujulised alused (24 x 24 cm), igaüks mahutab 25 pulgakooki. Sai järgi proovitud - aukude vahe peaks olema vähemalt 5 cm, et ka suuremat sorti pulgakoogid üksteise kõrvale mahuksid. Mul on aluste üle nii hea meel, need said väga ehedad ja ilusad. Saan neid veel kaua kasutada. Aitäh, iss!
- transport on paras peavalu. Selleks tuleks välja mõelda mingi turvaline karp või kast, kus pulgakoogid saaksid püstises asendis olla nii, et nad ei liigu. Üksteise peale ei julgenud ma neid panna, seega ladusin ühe kihina pappkasti põhja. Kui koogid üksteise vastu hõõrduvad või põrkuvad, kui sõrme või küünega pihta minna, jääb ilusale läikivale šokolaadile kohe jälg. Siis on suur töö ja vaev silmapilguga rikutud. Nad on õrnad, õrnad, õrnad...
- kui alused on hästi tehtud (nagu minu omad ;) ehk on tugevad, augud vastavad pulga suurusele ja pulgad on piisavalt sügaval aluse sees (st ei kõigu väga, kui alust koos kookidega liigutada), kannatavad pulgakoogid tuult (tormituule kätte siiski ei jätaks). Otsese päikese käes hakkavad aga päris ruttu sulama ja nõrgemad kukuvad pulga otsast alla - testitud!
Veel mõned huvitavad tähelepanekud:
- spetsiaalsed valged pulgad, mis on tehtud tugevast papist, hakkavad tumedat šokolaadi kasutades ülevalt otsast värvi muutma - muutuvad beežiks. Mida kauem kook pulga otsas on, seda kaugemale alla beež toon liigub ja imbub. Kaunistus pulga küljes tõmbab tähelepanu endale. Kui kaunistust ei ole, siis on kole! Puidust pulkadega seda ei juhtu.
- kui pulgakooki šokolaadi sisse kastes jääb kuskile väike katmata ala või õhumull, mis pärast katki läheb, hakkab hiljem koogi sisu ennast sealt välja pressima. Alguses ma ei saanud üldse aru, kust need väikesed naljakad "ussikesed" alusele tulid (nagu hakklihamasinast :), aga siis taipasin. Väike tilk sulašokolaadi ja auk sai parandatud. Õnneks vajasid parandamist vaid kolm pulgakooki.
- keeksist tehtud pulgakooke tuleks säilitada külmas, kuid serveerimisel võiksid need olla toasoojad. Erinevus on tuntav. Külm pulgakook (vasakpoolsel pildil) on kõvem, selle sisu on nätske - jääb suulakke kinni ja maitse ei pääse esile. Toasoe pulgakook on pealt krõmps, seest pehme ja maitseküllane. (
Juustukoogi omad on aga paremad just külmalt.)
APELSINIMAITSELISED PULGAKOOGID
16-17 tk
(u 20 g tk)
2 suurt talumuna
100 g suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
100 g võid
225 g jahu
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
1 suure apelsini riivitud koor
1 dl värskelt pressitud apelsinimahla
120 g toorjuustu
1 sl apelsinilikööri
1 tl apelsinisuhkrut (nt RUF või Dr. Oetker)
200 g tumedat glasuuršokolaadi
Küpsetasin apelsinikoogi päev enne pulgakookide valmistamist. Selleks sulatasin või ja jätsin jahtuma. Vahustasin toasoojad munad suhkrutega tugevaks kohevaks vahuks. Lisasin jahtunud sulavõi ja riivitud apelsinikoore. Lõpuks lisasin vaheldumisi apelsinimahla ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Valasin taina küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi (24 või 26 cm) ja küpsetasin 180-kraadises ahjus kuni koogi sisse torgatud puutikk jäi kuivaks. Selleks kulub umbes 35-45 minutit. Lasin koogil täielikult jahtuda, seejärel pakkisin toidukilesse (sobib ka foolium) ja jätsin järgmise päevani jahedasse seisma.
Lõikasin apelsinikoogi pealt, alt ja külgedelt võimalikult õhukeselt ära pruuniks küpsenud pinna. Seda selleks, et pulgakooki hammustades vaataks tumeda glasuuri alt vastu ilus helekollane sisu. Pruuni pealsipinna võib ka alles jätta, aga siis jääb sisu pruunikam.
Pudistasin koogi peenikeseks ühtlaseks puruks. Segasin toorjuustu (toasooja on kergem segada) hulka likööri ja apelsinisuhkru ning lisasin toorjuustusegu järk-järgult koogipurule. Segasin ja lisasin toorjuustu kuni mass hakkas kokku ja sellest sai palle voolida. Voolisin u 20 g pallid ja panin need pooleks tunniks külmkappi. Sulatasin šokolaadi. Torkasin pulga otsapidi šokolaadi sisse, seejärel külmkapist võetud koogipalli sisse ning kastsin palli sulašokolaadi. Lasin üleliigsel šokolaadil maha valguda.
Põhjalik pulgakookide tegemise õpetus on
siin.
