KURK KOOGI SISSE

Imelik jah, aga selle koogi sisse käibki kurk. See täitsa tavaline kurk :) Ilusad helerohelised koogikesed maitsevad värskelt ja mündiselt. Kui silmad kinni ja kõrvad lukku panna, siis võib korraks unustada, et väljas on hall ja sajab vihma. See on täiesti suvine amps! Ja kasvuhoones kurki veel jagub. Kasutada sobib nii münti kui piparmünti, aga arvestama peab sellega, et piparmünt on palju kangem kraam. Sellega ei maksa üle pingutada.

KURGI-MÜNDI KOOGIKESED

12 tk

200 g värsket pikka kurki

peotäis mündilehti

1 sl sidrunist pressitud mahla

100 g võid

120 g suhkrut

2 muna

1 tl vaniljesuhkrut

150 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsaga soola

Kaunistamiseks

200 ml vahukoort

2-3 tl suhkrut

0,5 tl vaniljesuhkrut

riivitud sidrunikoort

värsket münti

Ära kurki koori! Lõika see pikuti pooleks, eemalda lusikaga seemned ja tükelda. Surista kurk, münt ja sidrunimahl saumikseriga püreeks. Vahusta toasoe või suhkrutega kohevaks ning lisa vahustamist jätkates ükshaaval toasoojad munad. Vahusta kuni tekib ühtlane kreemijas vaht. Sega jahu küpsetuspulbri ja soolaga ning lisa vaheldumisi kurgipüreega muna-võivahule. Jaota tainas pabervormidega täidetud muffinipanni pesadesse ning küpseta 170-kraadises ahjus umbes 20 minutit. Ära lase koogikestel ahjus liigselt pruunistuda, siis jäävad need ilusad rohelised.

Vahusta koor suhkrutega. Kaunista jahtunud koogid vahukoore, mündi ja riivitud sidrunikoorega.

Prindi retsept

Retsept ilmus augustis ajakirjas Kodu & Aed

1 comment Magus, Muffinid

Share:

Mustikatest mustavad muffinid

See kondiitripraktika võtab igasuguse isu kodus küpsetada. No lihtsalt ei viitsi. Seda ma kooli minnes kõige rohkem kartsingi, et tekib üleküllastatuse tunne. Nii palju kui ma küsinud olen, ei küpseta ükski töötav kondiiter kodus kooki ega tee torti. Põhjendus äärmiselt lihtne - kes siis tööd koju kaasa võtab! 

Viimasest praktikast on kaks nädalat möödas. Vaikselt, tasapisi üritan jälle kodusele küpsetamislainele saada. Muffinid sobivad alustamiseks eriti hästi, sest nendega pole vaja pikalt tegeleda. Ja kui lapsed teatavad, et need on nii head muffinid, siis tuleb retsept endale kirja panna. Õnneks taipasin kohe topelt koguse teha, sest kui marakratte on rohkem kui üks, siis pole mõtet neid 12 muffiniga narrida (: Kohendasin retsepti vastavalt külmkapi sisule.

Mustikamuffinid

24 tk

4 suurt muna

1,5-2 dl suhkrut

5 dl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

o,5 tl soola

2 tl vaniljesuhkrut

200 g võid

1 dl piima

5-6 dl mustikaid

Kasutasin suuri mune. Kui teha muffineid väiksemate munadega, tuleb piima kogust suurendada.

Sulatasin ja jahutasin või. Vahustasin munad suhkrute ja soolaga kohevaks vahuks. Lisasin munavahule jahtunud sulavõi. Segasin jahu küpsetuspulbriga ja lisasin saadud segu vaheldumisi piimaga munavahule. Kõige viimasena segasin hulka värsked mustikad. Jagasin taigna pabervormidega kaetud muffinipanni pesadesse ja küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni muffinisse torgatud puutikk jäi kuivaks (20-25 minutit).

5 comments Magus, Muffinid

Share:

Mehhiko stiilipeo muffinid

 

Tegelikult siiski tassikoogid (cupcakes). Muffinite ja tassikookide erinevustest kirjutas Eva mõni aeg tagasi Perenaine.ee blogis. Kuni selle postituseni arvasin, et meie siin ütleme muffinid ja nemad seal välismaal cupcakes. Aga ei.
Muffineid olen küpsetanud palju. Tassikooke (kohe kuidagi ei istu see eestikeelne nimetus...) praeguseks vaid kahe erineva retsepti järgi. Esimene katsetus siin. Aga see on täiesti piisav selleks, et neil kahel vahet teha. Kõige lihtsam oleks öelda, et muffin on kook ja tassikook keeks. Tassikook on tihedam ja muredam, just nagu väike keeks. Lisaks siis veel kaunistused.

Nii palju muffineid (ma ütlen ikka muffin, sest see on kuidagi suupärasem) ei ole ma veel kunagi korraga küpsetanud kui Mehhiko stiilipeole kaasavõtmiseks - 48 tükki. Planeerisin selleks lausa kaks päeva. Esimesel päeval küpsetasin, värvisin martsipani ja küpsisepuru. Teisel päeval kaunistasin. Aga ikkagi jäime peole kaks tundi hiljaks :) 

Ja nagu mulle omane, ei pääsenud ma seegi kord Ups!ideta (ootamatute ebameeldivate vahejuhtumiteta :) On, millest õppida. No näiteks:

- esimene plaaditäis oli puhas paanika - muffinid küpsesid kõik teravatipulisteks. Mõtlesin, et mismoodi neid künkaid siis nüüd kaunistatakse? Mitte mingil juhul ei tasu alahinnata taina silumist muffinipesas, eriti kui on soov saada siledapinnalisi muffineid, mida hiljem kaunistada. Tüütu ja aeganõudev tegevus, aga tasub igal juhul ära. Lükkasin lusikaga pesa keskosast tainast äärte poole nii, et keskele tekkis väike süvend ja silusin siis pinna tagasi ühtlaseks. Piltidelt on erinevus hästi näha.

                                                         

- kui muffinid jahtunud olid, panin need õhukindlasse karpi, et nad värsked ja pehmed püsiksid. Kuna neid oli nii palju, siis pidin koogid üksteise otsa panema. Halb mõte! Järgmisel päeval selgus, et muffinid on üksteise külge kinni jäänud. Tükike alumisest muffinist jäi iga pealmise muffini põhja külge. See on muidugi probleemiks ainult inimesele, kes ajab taga täiuslikkust - nagu mina :) Aga korralikust varustusest ei ütleks ikkagi ära.

- tahtsin muffinid pealt toorjuustuga katta. Vaatasin kiiruga toorjuustuglasuuri retsepti ja segasin ained kokku. Esimene ehmatus oli see, et lumivalgest toorjuustust sai beež ja paksust konsistentsist, mida mul ilmtingimata vaja oli, polnud jälgegi. Võtsin retsepti ette ja lugesin selle ilusasti lõpuni ja sain teada, et nüüd on aeg glasuur muffinitele niristada. Niristada! Ma tahtsin paksult määrida :) Oleks siis veidi varem võinud arutleda teemal "Glasuuri ja kreemi erinevused" või vähemalt retseptigi lõpuni lugenud... No jah, ma üldse ei imesta. Mujal maailmas kaunistatakse tassikooke peamiselt võikreemiga, mis on paks ja püsib hästi koogi peal, aga mulle võikreem ei maitse. Ja ma ei tee hea meelega asju, mis mulle endale ei maitse. Põhimõtteliselt sai kilo toorjuustu niisama suhkruga segatud, sest muffinite peale läks hoopis vahukoor. Aga sellel ajal, kui me pidime Tallinnasse peole sõitma hakkama, oli vahukoor alles poes :)

Ei pääse sellise suure ettevõtmise puhul planeerimisest ja ettevalmistusest kuidagi. Nendele peaksin järgmisel korral veel rohkem aega pühendama, et kõik õigel ajal valmis saaks. Transportimine on veel eraldi teema. Paaritunnise sõidu ajal hakkavad kaunistused paratamatult sulama ja kui transportimiseks pole mingit spetsiaalset karpi, siis iga järsema pöörde ajal tuleb hinge kinni hoida, sest  karbis käib üks pidev tants ja trall. Järgmine kord lähen küsin toidupoest neid karpe, millega väikeseid jogurteid poodidesse viiakse, siis saab iga koogikese oma pesasse sättida :)

Aga pidu oli lõbus ja muffinid maitsesid hästi.

Foto: Andreas Meister

Retsept raamatust "The Complete Book of Cupcakes, Cheesecakes and Cookies"

Vaja läheb:
12 tk

90 g toasooja võid
2 muna
1 tl vaniljesuhkrut
110 g suhkrut
150 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
noaotsatäis soola
1 tl riivitud apelsinikoort
3 spl apelsinist pressitud mahla

Kaunistamiseks:
vahukoort
värvilist martsipani
küpsisepuru
sulatatud tumedat ja valget šokolaadi

Mõõtsin kõik ained kaussi (või peab olema hästi pehme!) ja segasin vaiksel kiirusel miksriga läbi. Seejärel vahustasin tainast täiskiirusel kuni see muutus kohevamaks ja heledaks. Tõstsin taina muffinivormi pesadesse ja silusin ühtlaseks. Küpsetasin 180-kraadises ahjus umbes 20 minutit.
Martsipani värvisin värske peedi- ja spinatimahlaga, safrani ja söetabletiga selle õpetuse järgi. Spinatiga õnnestus värvida ka küpsisepuru. Küpsisepuru tuleks värvida päev varem, sest see vajab aega kuivamiseks (võib muidugi ka leiges ahjus kuivatada).

Kui retseptist välja jätta apelsinimahl ja -koor ning selle asemel lisada 2 supilusikat piima ning vaniljesuhkru asemel võtta 0,5 tl vanilliekstrakti saab originaalretsepti, mida eelpool nimetatud raamatus on kasutatud mitmete erinevate tassikookide puhul (tegelikult on ka jahu asemel isekerkiv jahu, aga seda saab ise teha). Kreemid ja kaunistused lihtsalt varieeruvad.

3 comments Magus, Muffinid

Share:

Kookose suudlused

Njah, raamatus on need muffinid tõesti nii peene nime väärilised. Minu omasid võiks pigem "Tutimütsikesteks" kutsuda :)

Õel oli eile sünnipäev. Ta armastab Raffaellosid. Onu vend kinkis mulle jõuludeks raamatu "The Complete Book of Cupcaces, Cheesecaces and Cookies". See raamat on täis imeilusaid ja isuäratavaid küpsetisi ja põnevaid ideid. Raffaello kommidega kaunistatud muffinid jäid mulle kohe silma ja mõtlesin juba siis, et teen neid kindlasti õele sünnipäevaks.

Loomulikult ei näe need raamatus välja nagu tutimütsid. Tegelikut on ühele muffinile ära mahutatud 7 Raffaello kommi. Poolikud kommid ääres ja terved keskel, moodustades püramiidi. Ühesõnaga, küpsetavad nad seal välismaal hiiglaslikke muffineid. Proovisin ühte enda muffinit niimoodi kaunistada, aga tulemuseks kommihunnik, mille all on vist muffin ka. Kui ma edaspidi tahan sellest raamatust muffineid katsetada, pean kiiremas korras endale muretsema muffinipanni, mille üks pesa mahutab 180 ml. Selleks tuleb tõenäoliselt kuhugi kaugemale poodi sõita :)

Kuigi välimuses ei suutnud ma soovitud tulemust saavutada, ei pidanud maitses pettuma. Ja mis kõige tähtsam, õele meeldisid.

Vaja läheb:

125 g võid

80 g valget šokolaadi

220 g suhkrut

125 ml piima

150 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

2 spl kookoselikööri

1 muna

Kreem:

60 ml vahukoort

185 g valget šokolaadi

2 spl kookoselikööri

Kaunistamiseks:

Raffaello komme 

kookoshelbeid

Panin väikesesse potti tükeldatud või, šokolaadi, suhkru ja piima ning kuumutasin madalal temperatuuril kuni tekkis ühtlane kreemjas segu. Tõstsin 15 minutiks jahtuma. Segasin omavahel jahu, küpsetuspulbri ja soola. Kloppisin jahtunud või-šokolaadi-piima segule hulka muna ja likööri ning segasin juurde jahu. Küpsetasin muffineid 175-kraadises ahjus umbes 30 minutit. 

Kreemi jaoks kuumutasin koore keemiseni, tõstsin poti tulelt ja lisasin šokolaadi. Segasin kuni šokolaad sulas. Segasin juurde likööri. Tõstsin 30 minutiks jahtuma. Vahustasin jahtunud kreemi miksriga kohevamaks. Tõstsin kreemi liiga vara muffinitele, see voolas maha. Tuleks olla kannatlik ja oodata, millal kreem muutub tahkemaks. Siis on hea kaunistuseks Raffaello komme muffinitele "liimida" ja ei pea eraldi kausikesega järele jäänud kreemi muffinite kõrvale serveerima. 

8 comments Magus, Muffinid

Share:

Krevetimuffinid

Eile nägime Kutiga kahte kirjut liblikat. Käisime ajalehti toomas. Kutt peatus korraks ja demonstreeris tee peal, kuidas ta lehest uudiseid loeb. Ja siis äkki tuhises meist mööda üks liblikas. Ja teine ka, aga see teine tegi väikese puhkepausi ajalehe serval. Kutt oli tükk aega ehmatusest sõnatu. Ja mina üllatusest :) 

Sellised mõnusalt kevadised on ka need krevetimuffinid, mis on mul juba ammu "tahaks kindlasti küpsetada" asjade nimekirjas. Retsept Nami-Namist.

Vaja läheb:

2 muna

100 g krevetimaitselist toor- või sulajuustu

150 g kooritud krevette

2,5 dl jahu

2 spl nisukliisid

2 tl küpsetuspulbrit

2 spl õli

0,5 dl kohvikoort

0,5 dl hakitud tilli

0,5 tl sidrunipipart

0,5 tl soola

Vahustasin munad soolaga. Lisasin juustu ja mikserdasin ühtlaseks. Segasin munavahu hulka krevetid, hakitud tilli, sidrunipipra ja õli. Segasin omavahel jahu, nisukliid ja küpsetuspulbri ning segasin kõik kokku. Kuna taigen tundus liiga paks, lisasin natuke kohvikoort. Küpsetasin muffineid 200-kraadises ahjus 20 minutit. Sellest kogusest saab 10-12 muffinit.
Soolaga tasub ettevaatlik olla, kui kasutada samal ajal krevette soolvees ja sulatatud juustu. Need mõlemad annavad juba omajagu soolasust.

Leave a Comment Muffinid, Muffinid - soolased, Soolane

Share:

Porgandimuffinid

Veel ühed lihtsad, maitsvad ja natuke ikka tervislikud muffinid ka.  Tegelikult meeldibki mulle kõige rohkem muffineid küpsetada. Lihtne ja kiire võimalus suure küpsetamise isu vaigistamiseks. Variante on sadu ja ebaõnnestumise tõenäosus minimaalne. 

Mulle meeldivad kõige rohkem muffinid, mis on glasuuritud ja kaunistatud. Nagu väikesed koogid või tordid. Jõuludeks sain ühe ingliskeelse kokaraamatu, kus on väga kihvtid juustukoogid, küpsised ja muffinid. Luban, et hakkan sealt vaikselt retsepte proovima ja lahedaid kaunistamise ideid jagama. Õe sünnipäev on kohe tulemas ja üks retsept juba välja valitud. Need porgandimuffinid on aga pärit Nami-Namist.

Vaja läheb:

1 suur porgand

100 g võid

1,5 dl suhkrut

2 suurt muna

2 dl jahu

1 dl täisterajahu

2,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanillisuhkrut

1 dl vahukoort

Vahustasin või suhkrutega, lisasin edasi vahustades ühekaupa munad. Segasin omavahel jahud, küpsetuspulbri ja peenelt riivitud porgandi. Valasin või-munavahule juurde vahukoore, segasin ühtlaseks ja lisasin jahu. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 35 minutit. Kokku sain üheksa suuremat muffinit.

2 comments Magus, Muffinid

Share:

Ricotta-rosinamuffinid

Nii harva on selliseid hommikuid, mil mul õnnestub voodist välja hiilida enne kui Kutt ärkab. Nii mõnus on köögis rahulikult tainast kokku segada ilma, et keegi salaja mitmeid lusikatäisi suhkrut suhu kühveldaks või soolatopsi taignakaussi tühjendaks. Need asjad käivad tal kiiresti (:

Kuigi ega päris vabalt ka võtta ei saa. Et Kutti mitte äratada, käin sellistel hommikutel tavaliselt miksriga vannitoas mune või võid vahustamas. Ta lihtsalt on erksa unega. Ja küpsetamise isu on ju ometi nii suur, et ei kannata minutitki oodata. 

Tänasel erilisel hommikul valmisid pealt krõbeda koorikuga maitsvad kohupiima-rosinamuffinid. Igasugused kohupiimaküpsetised ja magustoidud on sellel nädalal ju lausa kohustuslikud. Retsepti kombineerisin kokku vastavalt sellele, mis kapist leidsin. 

Vaja läheb:

2 muna
100 g võid
1 - 1,5 dl suhkrut
2,5 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
250 g ricottat (tervise kohupiim)
2 peotäit rosinaid
brändit rosinate leotamiseks

Leotasin rosinaid brändis. Targem oleks need muidugi eelmisel õhtul või vähemalt mõned tunnid enne küpsetamist likku panna. Mul nii palju aega ei olnud, aga veidi maitset said rosinad ikka juurde. Sulatasin ja jahutasin või. Vahustasin muna suhkruga, lisasin või. Segasin juurde kohupiima. Segasin omavahel jahu ja küpsetuspulbri ning kallasin juurde nõrutatud rosinad. Valasin muna-kohupiimavahu jahu hulka ja segasin ühtlaseks taignaks. Taigen tuleb päris paks. Küpsetasin muffineid 200-kraadises ahjus 35 minutit. Katsusin tikuga küpsust. Taignakogusest sain 12 muffinit.

Need muffinid meeldiksid kindlasti Tootsile. Kes rosinatest nii väga lugu ei pea, võib panna ühe peotäie vähem ...aga siis peavad teised maiasmokad rosinaid kindlasti noaotsaga muffini seest taga ajama hakkama.

Leave a Comment Magus, Muffinid

Share:

Peedimuffinid sinihallitusjuustuga

Peedi sinihallitusjuustu kooslust pole ma varem proovinud. Põnev. Retsept pärit Nami-Namist. Sattusin veidi segadusse kommentaare lugedes ja otsustasin soola lisada. Vale otsus. Sinihallitusjuust andis juba paraja soolasuse. Eks neid juuste on erineva soolasusega. Kui kanamuffinid olid hästi toitvad ja neid oli hea niisama süüa, siis peedimuffinid sobiks näiteks mõne püreesupi kõrvale.

5 dl jahu

2,5 tl küpsetuspulbrit

2 tl kuivatatud basiilikut

100-150 g sinihallitusjuustu

2-3 väiksemat keedupeeti 

2 dl rõõska koort

3 muna

3 spl õli

peotäis peterselli

Segasin omavahel kõik kuivained, lisasin riivitud peedi ja murendatud sinihallitusjuustu. Kloppisin lahti munad, lisasin koore ja õli ning segasin kuivainetega kokku. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 25-30 minutit.

4 comments Muffinid, Muffinid - soolased, Soolane

Share:

Kanamuffinid

Ahjukana ei jõua kunagi korraga ära süüa. Vähemalt meie kolmekesi küll mitte. Tavaliselt teen ülejääkidest pastasalatit. Mõnikord saabki kana ainult salati pärast küpsetatud :) Aga seekord oli isu hoopis muffinite järele. Retsept inspireeritud singi-juustumuffinitest ja Ragne kana-juustukeeksist. Need muffinid on nii maitsvad, et saavad ebaõiglaselt ruttu otsa. Samas on need ka väga toitvad, mistõttu annab kõht peagi märku, et on aeg see hirmus pugimine lõpetada. 

Vaja läheb:

2 muna
2 dl piima
1 dl õli
3 dl jahu
2 dl täistera nisujahu
100 g kodujuustu
100 g sinihallitusjuustu
0,5 tl soola
1 tl paprikapulbrit
1 punane paprika
200 g ahjukana

Segasin ühes kausis jahud, küpsetuspulbri ja maitseained. Lisasin tükeldatud kana ja paprika. Kloppisin teises kausis munad, lisasin piima, õli, kodujuustu ja murendatud sinihallitusjuustu. Segasin kõik kokku, jagasin taigna muffinipanni pesadesse ja küpsetasin 200-kraadises ahjus 25-35 minutit.

1 comment Muffinid, Muffinid - soolased, Soolane

Share:

Martsipani-mustikamuffinid

Oleksin nagu võõrutusravil käinud. Kolm küpsetamisvaba nädalat on seljataga ja küpsetamistuhin täiesti vaibunud. Kui esimesel nädalal pidin ennast tagasi hoidma ja sundisin end võipakki külmkappi tagasi panema, siis nüüd on raskusi selle kapist väljavõtmisega. Aga olen kindel, kui see kool ükskord lõpetatud saab, siis ma alles hakkan küpsetama :) Alustuseks tegin muffineid. Ja ikka veel ei suuda ma poes martsipanist mööda marssida, seega said ka need mustikased muffinid martsipani maitse juurde. Retsept pärit "Muffinid 2", minu poolt martsipanine täiendus.

Vaja läheb:

1 muna

100 g võid

2 dl piima

1,25 dl suhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

soola

4 dl jahu

100 g martsipani
1 sorts brändit

3 dl mustikaid

Sulatasin ja jahutasin või. Pudistasin martsipani kaussi, lisasin, brändi või ja muna, saumikserdasin segamini. Lisasin piima. Kuivained segasin omavahel, valasin juurde vedeliku ja segasin ühtlaseks. Kõige lõpuks segasin taignasse külmunud mustikad. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 20-25 minutit. 

Kõige maitsvamad olid muffinid jahtunult, vahukoore ja juba veidi sulanud mustikatega. 

2 comments Magus, Muffinid

Share: