Soome sarvekesed




Selle retsepti sai minu ema oma sõbranna käest, kes küpsetab neid suhkrust ja võist nõretavaid imemaitsvaid sarvesaiu igal aastal jõulupühade ajal. Ema ei ole mul teab mis suur küpsetaja, aga need saiakesed õnnestuvad tal alati hästi. Kui keset suve sellise hea retsepti otsa komistad, ei taha küll jõule ootama jääda! 

Valmistusviisi poolest meenutavad neid õunapirukaid, mis on ka väga head ja tasub kohe saabuva õunauputuse tarvis meelde jätta, aga suhkrusarvekeste tainas kerkib hoopis külmkapis. Pärmitainas külmkapis? Täitsa imelik jah!

Ma olen selle pärmitainaga maadelnud küll ja veel. Ei ta kerkinud sugugi ja ahjust tulid ikka ja jälle kivikõvad saiad. Kui ma ühel hetkel aru sain, et pärmitainas armastab sooja, siis hakkasin enne tainategu kaussi sooja voolava vee all hoidma ja oma käsi ka, enne sõtkumist. Mul lihtsalt on käed alati jääkülmad. Siis nagu hakkaski vaikselt looma - saiakesed õnnestusid. Ja nüüd ilmub hoopis välja pärmitaina retsept, kus tainas kerkib külmkapis. Mõistusevastane ju! Kusjuures kerkib lausa mühinga (:

Lastele maitsevad sarvesaiad väga, väga ...


SOOME SARVEKESED

7 g kuivpärmi (või 30 g presspärmi)
2 sl leiget vett
200 g võid
3 toasooja muna
200 g toasooja hapukoort (20%)
2 sl suhkrut (kuhjaga)
1/4 tl soola
7-8 dl jahu
suhkrut taina vormimiseks

Lahustasin pärmi leiges vees. (Seda, et kuivpärmi ei pea ilmtingimata jahuga segama ja võib ka vedelikus lahustada, õpetas Jamie Oliver oma Rootsi saates, kus ta valmistas neid mustikasaiu). Sulatasin või ja jätsin jahtuma. Segasin omavahel munad, soola, suhkru ja hapukoore. Lisasin sulavõi. Segasin järk-järgult hulka jahu kuni tainas lõi käte ja kausi küljest lahti. Tainas peaks jääma pigem pehme, jahuga ei maksa liialdada. Katsin tainakausi toidukilega ja tõstsin tunniks ajaks külmkappi.


Sõtkusin kerkinud taina jahusel laual kergelt läbi ja jaotasin neljaks võrdseks tükiks. Vormisin tükkidest ümmargused pätsid. Rullisin pätsid ükshaaval õhukeseks ja lõikasin 12-ks sektoriks (võib ka 8-ks). Tõstsin tainatükid suhkruga kaetud alusele. Patsutasin mõlemalt poolt, et suhkur taina külge hakkaks ning keerasin laiemast otsast alustades rulli. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 12 minutit. 

Originaalis peaks saiakesed seest "vedelaks" jääma ehk nätsked olema ja veeretama peaks neid tavalises suhkrus. Minu omad tulid siiski pigem läbiküpsenud ja kasutasin Ameerika mustikamuffinitest järgi jäänud riivitud sidrunikoorega segartud suhkrut. Võiks proovida ka mõne pruuni suhkruga, kaneeli-suhkruseguga või miks mitte ka riivjuustuga.

Prindi retsept
. . . . .

Enne kui saiakesed ahju paned, mine vaata Nami-Nami uuenenud koduleht üle! Kindlasti hakkab seal silma põnevat lugemist, huvitavaid retsepte ja viiteid nii toiduga seotud üritustele kui uudistele. Piilu ka kaasautorite lehele ja saad teada, kes aitavad Pillel Nami-Namit lugejate jaoks huvitavamaks ja veel paremaks muuta (: 



1 kommentaar:

  1. Tere! Ma pole varem sellist hapukoorega pärmitainast teinud, ses suhtes oli huvitav katsetada. Ja väga mõnusad sarvekesed tulid välja.
    Eriti tore oli see, et neid oli väga hea lastega koos teha - suhkruga patsutamise ja rulli keeramise osa tehti suure õhinaga :)

    VastaKustuta