KOOPATIBI KOOLIS

2. osa

Mulle meeldivad need segased tunded, mida kooli minek minus tekitanud on - rõõm, pettumus, imestus, hirm, viha, igatsus, väsimus, ootusärevus... Paras kompott! Aga ma olen õnnelik. Juba lihtsalt sellepärast, et olen lõpuks seltskonnas, kus saab tundide viisi küpsetamisest rääkida, ilma et keegi sind imeliku pilguga vaataks (:

Nüüd, pärast teist sessiooni, võin öelda, et hakkan vaikselt sisse elama. No ausalt, ei ole lihtne, kui satud äkki kööki, kus ei ole ühtegi tee- ega supilusikat. Kus vispel ja tainarull on viis korda suuremad ja raskemad nendest, mida sa igapäevaselt oled harjunud kasutama. Kus tainast rullitakse tavaliselt masinaga ja kus ahju mahub korraga kaheksa plaaditäit kooki. Kus sa ei küpseta endale, vaid müügiks ja kus kõik on üldse risti vastupidi sellele, kuidas sulle tundub, et võiks olla. Vähe sellest, seal kasutatakse sulle tundmatuid sõnu - togi, krats, ovasiil... Ma ei ole kunagi varem ennast küpsetades nii kohmakalt ja saamatuna tundnud kui praegu kooli õppeköögis. Aga nagu öeldud, hakkan juba vaikselt harjuma (:

Minu lemmikud - suured tainarullid

Ma ärritusin alguses sealse õppemeetodi peale. Kõigepealt teeme praktilises tunnis valesti ja siis õpime teoorias kuidas oleks pidanud tegema. Teistpidi tunduks loogilisem, eriti kui kõik need küpsised ja koogid (tortideni pole me veel jõudnud) lähevad müüki kooli sööklasse, restorani ja poodi. Nende soolapulkade eest, mis ma tainast ülesegades nässu keerasin, poleks mina küll täishinda maksnud. Jah just, ma keerasin soolapulgad nässu! Ma mõtlesin ka, et nii lihtsaid küpsiseid polegi võimalik valesti teha... Ega ma siis asjata öelnud, et ma seal köögis ennast saamatuna tunnen. Mis puutub küpsetamisse, siis enesehinnang on praegu küll kolinal alla kukkunud, kuskile sinna soki ja suure varba vahele (: 

Tegelikult on oma vigadest õppimine parim viis õppimiseks. Mul on hea meel, et meil lubatakse eksida ja olgem ausad - toorainet raisata, sest nii mõnigi plaaditäis küpsiseid on juba kärssama läinud ja nii mõnigi kausitäis tainast uuesti segatud. Tagantjärele on hea targutada ja naerda. 

Ülesegatud liivatainast soolapulgad. 
Küpsetamata kujul päris isuäratavad (:

Juba esimeses praktilises tunnis sain aru, et ma olen kõike väga roosalt ja lilleliselt ette kujutanud. Tegelikult on kondiitrite elu karm ja konkreetne. Kui sul palutakse kaaluda toorained kahele kilole küpsistele, siis see tähendab, et sa peadki küpsetama kaks kilo küpsiseid. Mitte kakssada grammi vähem. Teatud kadu on muidugi loomulik, aga ma pole kodus küpsetades kunagi tähele pannud, kui suureks see võib minna, kui jätad lusika, kausi ja pritskoti korralikult puhtaks tõmbamata. 

Veelgi keerulisem on teha grammi täpsusega valmistooteid. Moorapea, Aleksandrikook, sefiirikorvike - kui tooted on mõeldud müügiks, on neil teatud kaal ja selle saavutamine ei ole üldse nii lihtne kui tundub. Ja kui siia lisada veel kiirus, mida kondiitritelt nõutakse. Ma juba kahtlen, kas ma olen selleks kõigeks võimeline (: Osavamad kondiitrid teevad 100-130 torti päevas! Olgu, nad ei pea biskviiti küpstema, aga ikkagi. Ootan juba põnevusega praktikat, et näha kuidas meistrid töötavad ja kuidas ma ise hakkama saan.  

Kondiiter peab täpne olema.

Juhtub, kui unustad paberi teistpidi keerata (:

Natuke alakaalulised, aga ilusad ikkagi.


Kihiline küpsis

Esimesed arglikud katsetused


Ettevõttes on praktikat ette nähtud 400 tundi ja ma olen endale valinud kolm erinevat kohta, et näha, kuulda võimalikult palju erinevat. Üks suur, üks väike ettevõte ja üks Tallinki laev. Aastaid tagasi oli meil sõbrannaga peaaegu et tõsine plaan kruiisilaevale tööle minna, aga see ei saanud teoks. Kui ma nüüd kuulsin, et kondiitri praktikat on võimalik sooritada laeval, siis ma ei mõelnud ka, enne kui praktika aeg ja koht kokku olid lepitud. Nüüd ma juba mõtlen, ...hirmuga, et loksutab ja et kaks nädalat järjest 10-tunnised tööpäevad. Aga mu uudishimu saab vähemalt rahuldatud (: 
Praktikaga alustan mai keskel.


Jätkub...

15 kommentaari:

  1. Väga lahe on lugeda sinu koolimuljeid ja mõelda, et ise tundsin kooli alguses seda sama. Mind valdasin samad tunded ja nüüd sinu postitust luggedes mäletan ennast tagantjärgi. Kuid nüüd kui kool kohe kohe lõppemas ja lõputöö algamas, tunnen veidi ärevust ja samas õhinat, et saabki läbi see teekond ja uusi teadmisi on taskus kuhjaga...
    Edu ja jään ootama sinu jätkulugu..

    VastaKustuta
  2. Oled sina alles visa, Koopatibi! Jäksu ja jõudu sel teel püsimiseks!

    VastaKustuta
  3. Oh, kui põnev on lugeda neid muljeid! Loodan väga, et jätkad nende kirjutamist siia. Ja kui juba Sinu esialgsed katsetused näevad nii isuäratavad välja, siis ma ei julge mõeldagi, maitsvaid asju Sa peale kooli lõppu valmistama hakkad. Jõudu ja jaksu! :)

    VastaKustuta
  4. Nii lahe lugemine, ootan juba järgmist :)

    VastaKustuta
  5. Väga mõnus lugemine, ootan järgmist. Endal kõik sama läbi kogetud, see teine lõik oli ikka väga tuttav. Edu! :)

    VastaKustuta
  6. Oled sa kindel,et tunnis teeb kondiiter nii palju torte?
    Ma sain aru,et 8tunniga teeb kuskil 200 kui kiire olla.Käisime sügisel pereleivas ekskursioonil ja seal Violetta ütles nii.

    VastaKustuta
  7. k2q - Jaa, minu viga! Muidugi päevas :) Parandasin ära! Tänan, et tähelepanu juhtisisd.

    VastaKustuta
  8. Ma juba mõtlesin,et kas erinevat juttu räägitakse meile:)

    VastaKustuta
  9. Tuult purjedesse, kallis Kaare - tuult purjedesse!

    VastaKustuta
  10. Hoidku kõiksevägevam selle eest, et liinitööd tegema hakkad. See tapab, usu mind! Ma olen teinud mitu kuud jutti tervele Tartule torte (siis oli nii, et kindel kondiiter tegi kindlaid torte, minu teha oli kaks). Ma olin lõpuks masin ja kogu loomingulisus on tänase päevani surnud.
    Aga ära oma eksimustest end heidutada lase! See on jõud, mis viib edasi.
    Ma ei tea, kas olen seda Sulle juba öelnud, aga ma olen ütlemata uhke Su üle....
    :)

    VastaKustuta
  11. Väga lahe lugemine!!! Jään ka järgmist sissekannet ootama!

    VastaKustuta
  12. Luhalill - ära nüüd muretse! Läksin elamusi otsima. Ma ei kujutagi ennast ette suures ettevõttes torte vorpimas :) Ja oma kohvikut pole mul ka plaanis teha nagu paljud ekslikult arvavad :P

    See on umbes sama teema, et lähed näiteks kitarri mängimise kursustele, aga see ei tähenda ju, et sinust pärast seda muusik saab ;)

    VastaKustuta
  13. Tuttav tunne, lähed kooli, sada mõtet käib päeva jooksul läbi. Mida ma siin teen;oh, päris äge tegelikult; tahaks seda proovida; sellega vist hakkama küll ei saa. Aga ilmselt on see täitsa normaalne sisseelamiseviis. Ja selle masin-inimtöö peale ma ütlen ka, et tapabki kogu loomingulisuse ning isikupära. Sul ju siht õige ning usun, et ka ettevõttepraktika seda ei riku;)
    Jõudu!

    VastaKustuta
  14. Tere, lugesin su loo läbi ja olen hetkel täppppselt samas olukorras, tahaksin samuti minna laevale praktikale,(kondiitri) kas oled nüüd käinud ära laeval, ja äkki saaksid rääkida lähemalt mis seal täpsemalt tehti ja kuida ssee kõik välja nägi..=) olen väga tänulik.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne - praktikapostitusest võid lugeda, et ma laeval ei käinud. Kuna ma jäin lapseootele, siis ei riskinud minna. Üks kursuseõde käis Rootsi laeval ja jäi väga rahule. Kahjuks ei oska ma rohkem kommenteerida.

    VastaKustuta