Sefiiritort


Mõtlesin, et teeks vennale sünnipäevaks tordi. Küsisin siis üle, et millist torti teha võiks, mis on tema lemmik. Kui ta vastas, et selleks on sefiiritort, olin kindel, et ta teeb nalja. Aga ta ei teinudki. Mis siin ikka imestada, oleme üles kasvanud sefiiritordi ajastul :)

Kui ma alguses arvasin, et seda torti ei olegi võimalik ise teha või kindlasti ei tule välja selline nagu tahaks, siis praegu olen küll õnnelik, et olen kogemuse võrra rikkam. Vaevalt ma niisama seda sefiiri tegemist ette oleks võtnud. Sefiiritortidest lugesin lähemalt siit.

Vaja läheb:

4 muna
1,5 dl suhkrut
5 spl kartulijahu
1 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
jõhvika toormoosi
Sefiir
6 munavalget
600 g suhkrut
0,5 klaasi vett
1 spl sidrunhapet

Päev varem küpsetasin biskviidi. Vahustasin munad suhkruga tugevaks vahuks (10 minutit). Sõelusin hulka tärklise ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Segasin ettevaatlikult läbi ja valasin küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Küpsetasin 225 kraadises ahjus umbes 8 minutit. Enne 5 minuti möödumist ei tohi ahjuust avada, muidu vajub biskviit kokku.
Kummutasin valmis koogipõhja lauale asetatud küpsetuspaberile, millele olin eelnevalt suhkrut puistanud. Koorisin küpsetuspaberi biskviidi tagumiselt küljelt maha ja määrisin sellele jõhvika toormoosi.

Lõikasin põhja pikuti neljaks võrdseks ribaks ja panin kokku rulltordi põhimõttel. Idee sain raamatust "Laste sünnipäevatordid". Kõigepealt võtsin ühe riba, rullisin kokku ja panin püsti asendis alusele. Siis võtsin teise riba ja keerasin liitumiskohast alates ümber alusele pandud rulli. Jätkasin sama kahe ülejäänud ribaga. Niimoodi toimides jääb tort lõigates pilkupüüdvalt triibuline :)


Sefiiri tegin järgmisel päeval. Segasin suhkru sidrunhappe ja veega ning keetsin vesivannil siirupiks (15-20 minutit). 10 minutit enne siirupi valmimist alustasin munavalgete vahustamist. Kui siirup valmis sai, valas isa selle peene nirena munavahu hulka, mida mina samal ajal vahustasin. (Kui keeta siirup pika varrega potis, saab üksi ka hakkama). Vahustasin veel umbes 5 minutit.

No päris poesefiiri moodi ikka ei tulnud. Sai pehmem ja sulas kiiremini suus ära. Tahtsin ka veidi hapukamat tulemust, aga ei julgenud väga palju sidrunhapet lisada. Mul oli kinnisidee teha valget sefiiri ja nii tegin selle veega. Tegelikult pannakse vee asemel haput mahla, mis sefiirile maitse annab. Aga see annab samuti värvi... No ma lihtsalt ei tahtnud vennale roosat torti teha :) Ja valge sefiir meenutab lund. Lumi on ka üks tema lemmikutest.

Tort sai ilus ja maitsev. Ise arvasin, et põhi oleks võinud mahlasem olla, aga teised nii ei arvanud. Parim kompliment oli see, kui vend torti nähes arvas, et see on küll tellitud...

7 kommentaari:

  1. aitäh kallis õde, see on parim tort, mida sünnipäeva laual näinud olen (: - ja teatriõhtu eest ka olen tänulik!!!

    VastaKustuta
  2. aitäh ja palun :) torti teeme teine kordki, onju.

    VastaKustuta
  3. asi on ilmselgelt põlvkonnas - mul lähevad poes sefiiritorti nähes silmad täitsa põlema. Ja selle tordi pilti siin nähes - ega kell 12 öösel ilmselt kuskilt sefiirikat ei saa ju...
    Ah jaa - kuigi minu sünnipäev on talvel, pole mul roosa tordi vastu mitte kõige vähematki ;)

    VastaKustuta
  4. selgus tõsiasi, et kasutasin sidrunhappe asemel sidrunimahla. sellepärast ma nii hapukat sefiiri ei saanudki, kui lootsin. need ju kaks erinevat asja.

    VastaKustuta
  5. Väga ilus tort! Olen ise ka seda sefiiritegu peljanud, aga sain su jutust veidi julgestust :)

    VastaKustuta
  6. Elis - aitäh! Mul kohe hea meel, et minu torditegu sind julgustas :)

    VastaKustuta