Leivasupp on minu lemmik juba lapsepõlvest. Eriti maitsev on see siis, kui rosinatega ei koonerdata. Õppisin selle magustoidu tegemist vanaemalt. Tema ei vahustanud leivasuppi peale keetmist mitte kunagi. Onu aga teab oma lapsepõlvest, et leivasuppi tehakse samamoodi nagu mannavahtu ja rääkis mulle augu pähe, et ma ka niimoodi teeksin. No vahtu minemisest oli asi kaugel, võib-olla natuke kergemaks ja õhulisemaks läks, aga sellist mannavahu efekti leivasupiga ikka ei saavuta. Minu arvates saab kreemisema magustoidu hoopis siis, kui keetmisaega pikendada. Tavaliselt keedan leivasuppi 15-20 minutit, aga seekord oli toimetamist nii palju, et enne 50 minutit polnud mahti potti tulelt tõsta. Tulemus sai tavalisest kreemisem ja mõnusam.
Vaja läheb:
400 g leiba (kasutasin peenleiba)
500 g rabarberit
1 l vett
200 g suhkrut
1 kaneelikoor
kaks suurt peotäit rosinaid
vaniljesuhkrut
Sellest kogusest saab potitäie magustoitu, nii et tegelikult on täitsa mõistlik kogused poolitada. Mul oli lihtsalt vaja kõik seisma jäänud leib ära kasutada. Suhkru ja rabarberi kogustesse võib loominguliselt suhtuda :)
Õhtul murendasin leiva potti, tükeldasin juurde rabarberi ja valasin peale vee. Hommikul lisasin kaneelikoore, suhkrud ja rosinad ning keetsin tasasel tulel ligi tund. Leivasuppi tuleb käia aegajalt lusikaga mööda põhja segamas, et see põhja ei kõrbeks. Peale keetmist võtsin kaneelikoore potist välja, vahustasin jahtunud magustoidu miksriga ning serveerisin hapukoorega.
vahtu läheb leivavaht (-kreem), siis kui sinna ikka mannat ka lisada ;)
VastaKustutant see retsept:
http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=8984
vs see:
http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=7968
Põnev, ma ei teadnudki, et leivasupile võib mannat lisada :)
VastaKustuta