VÄRSKEKAPSA-JUUSTUPIRUKAS

Ma üritan küll, aga eriti hästi veel ei õnnestu - blogimine, ma mõtlen. Aga vähemalt harjutan! Sellepärast ongi see siin nö meeldetuletuspostitus - paganama hea pirukas on! (:

Olen seda (nii tahaks öelda teda - tean jah, et olen imelik :P) teinud niipidi ja naapidi (nt odrajahust põhjaga, rohkema kodujuustu ja munaga...), aga kõige parem on tulnud ikkagi algretsepti järgi tehes. Kuigi, kõige kõige parem tuli siis, kui põhjas osa jahust täisterajahuga asendasin.

Seekord sain kinnitust, et tasub järgida soovitust pirukapõhi eelküpsetada. Kapsas on lihtsalt nii mahlane, et ei lase tainal mõnusalt krõbedaks küpseda. Ja mida tugevama maitsega juust, seda mõnusam tulemus.

Retsepti olen juba varem siia kirja pannud. Nämm!

1 comment Pirukad, Soolane

Share:

LIHTSALT NII HEA...

et rohkem sõnu pole vajagi. Retseptist rääkimata :P

4 comments Soolane

Share:

KÕRSIKUD JA JUUSTUVAHVLID

Endiselt katsetuste lainel (vt eelmine postitus). Seekord peaosas pitsapõhjapulber. Et näpud päris rooste ei läheks voolisin/veeretasin tainapallikesi ja -pulki. Tulemuseks suupistelauale sobivad krõbedad vahvlid ja kõrsikud. Juurde lemmik dipikaste ja mõnus näksimine ongi valmis!

Vahemerehõngulised kõrsikud

1 pakk õhukese pitsapõhja pulbrit (Vilma)
200 ml vett
50 ml õli
2 tl (väikese kuhjaga) Vahemere ürdisegu

Segasin pitsapõhjapulbri ürtidega, lisasin vee ja õli ning sõtkusin kõik ühtlaseks tainaks. Voolisin valmis tainast pulgad ja küpsetasin 200-kraadises ahjus kuldpruuniks (10-15 minutit). Loomulikult võib kõrsikutainale lisada ka muid meelepäraseid maitseaineid. Võimalusi on ju lõputult (:

Krõbedad juustuvahvlid

1 pakk õhukese pistapõhja pulbrit (Vilma)
200 ml vett
50 ml õli
100 g peenelt riivitud juustu
meelepäraseid maitseaineid või ürte

Riivisin juustu ja segasin selle pitsapõhjapulbriga. Lisasin vee, õli ja maitseained ning sõtkusin kõik ühtlaseks tainaks. Voolisin tainast pallikesed ja küpsetasin vahvlipanniga väikesed vahvlid. Serveerisin dipikastmega. 

Leave a Comment Soolane, Suupisted, Vilma/Odense

Share:

KÕRVITSAKUKLID

Maitse tainast! Maitse tainast! Maitse tainast! Mul juhtub just pärmitainaga nii, et maitsen valmis saiu ja avastan - ups, täiesti magedad! Seda on ikka päris mitu korda juhtunud. Varsti ei saa enam kahe käe sõrmedelgi üles lugeda :P Ja ikka on veel vähe, et oma tobedast veast õpiksin. 

Võib-olla on asi hoopis pärmitainas. Pabistan alati liiga palju, kui pärmitaina tegemise ette võtan. Üldse ei ole kaugel need ajad, kui ahjust kivikõvad saiad välja võtsin. Nüüd ma muidugi tean, et jahuga ei maksa liialdada, aga kerge ärevus on ikka hinges ja siis ununebki... No ja ega alati saa retsepti ka usaldada, et paned ettenähtud soolakoguse ära ja siis usud, et ongi hea. MAITSTA TULEB! Ja ikka alguses, sest valmissõtkutud tainale soola lisades ei segune see enam ühtlaselt.

Loomulikult juhtus mul nende imeilusate kollaste kõrvitsakuklitega ka nii, et need tulid täiesti magedad (: Kõik muu aga kukkus hästi välja - tainas kerkis ilusasti, kuklid küpsesid ühtlaselt ja olid veel järgmiselgi päeval mõnusalt pehmed. Teeksin neid iga kell uuesti! 

Kõrvitsakuklid

2 dl kõrvitsapüreed (ahjus röstitud kõrvitsast)
1,5 sl vedelat mett või siirupit
0,5 dl õli
400-450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi (11 g)
100 g riivitud juustu
määrimiseks muna
pealepuistamiseks kõrvitsaseemneid

Segasin kuivpärmi jahuga. Teises kausis segasin käesooja kõrvitsapüree soola, mee ja õliga. Valasin vedeliku kuivainete hulka ja segasin ühtlaseks tainaks. Sõtkusin kuni tainas muutus läikivaks ja tuli kausi küljest lahti. Katsin kausi toidukilega ja panin 40-kraadisesse ahju kerkima. Kui tainas oli kerkinud kahekordseks, vajutasin selle kergelt alla ja sõtkusin sisse riivitud juustu. Vormisin taina kukliteks. Lasin kuklitel rätiku all pool tundi kerkida, seejrel määrisin need lähtiklopitud munaga ja raputasin peale seemned. Küpsetasin 210-kraadises ahjus 10-15 minutit. 

Algretsept Tuuli blogist.

7 comments Sai, Soolane

Share:

Kõrvitsakõrsikud

Kes see hull varasuvel kõrvitsat sööb? Eks ikka see hull, kes sügisel põllult kaheksa kõrvitsat korjab ja pika talve jooksul neid ära süüa ei jõua (: Aga nüüd on küll kõik! Viimane karbitäis sügavkülmutatud püreed leidis tee kõrsikute sisse. Idee pärineb ühest ukrainakeelsest blogist, mida ma keeleoskamatuse tõttu enam interneti avarustest tuvastada ei suuda (: 

Kõrvits muudab kõrsikud ilusaks kollaseks. Ka kõrvitsa maitset on õrnalt tunda, aga tunnevad need, kes varem kõrvitsatoite söönud. Krõbedad kõrsikud sobivad ideaalselt suppide kõrvale, aga ka niisama näksimiseks. 

Kõrvitsakõrsikud

500 g jahu

12 g presspärmi

150 g kõrvitsapüreed

50 g oliiviõli

170 g käesooja vett

1 tl mett

2 tl soola

(võib lisada meelepäraseid maitseaineid)

seesamiseemneid

mooniseemneid

Segasin jahu soolaga. Lahustasin 70 g vees pärmi ja mee. Lisasin jahule ja segasin veidi. Lisasin ülejäänud vee, kõrvitsapüree ja oliiviõli. Sõtkusin kuni taigen muutus elastseks ja ei jäänud enam kausi/käte külge kinni. Vajadusel võib lisada veidi jahu. Katsin kausi toidukilega ja jätsin sooja kohta 1,5 tunniks kerkima. Sõtkusin kerkinud taigna jahusel laual kergelt läbi ja jaotasin võrdseteks väikesteks tükkideks (u 30 g tk). Puistasin lauanurgale seesamiseemneid ja mooniseemneid (eraldi). Veeretasin taignatükikestest pikad pulgad (ahjuplaadi pikkused) ja seejärel veeretasin pulgad seemnete seest läbi. Tõstsin küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja küpsetasin 200-kraadises ahjus kuldseks (15-20 minutit). Enne serveerimist lasin kõrsikutel täielikult jahtuda. Nii muutusid need mõnusalt krõbedaks.

6 comments Soolane, Suupisted

Share:

Singipirukas sinihallitusjuustuga

Üks hästi lihtne ja maitsev pirukas, mida olen päris palju küpsetanud. Kui ma õigesti mäletn, siis on retsept raamatust "Pirukad 2".

Vaja läheb:

500 g pärmi-lehttainast

300 g kalkunisinki (võib ka tavaline sink olla)

1 punane paprika

1 väike purk ananassitükke

100 g sinihallitusjuustu

2 muna

3 dl kohvikoort

musta pipart

soovi korral soola (juust ja sink on omajagu soolased!!!)

Rullisin taina õhemaks ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tainas tuleks rullida suuremaks kui plaat, siis jäävad pirukale ilusad krõbedad ääred. Torkasin kahvliga tainasse mõned augud. Puistasin pirukapõhjale kuubikuteks lõigatud singi, paprika ja nõrutatud ananassitükid. Kloppisin munad lahti, segasin juurde kohvikoore ja kahvliga purustatud sinihallitusjuustu. Valasin muna-kooresegu pirukale ja küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 25-30 minutit. 

Leave a Comment Pirukad, Soolane

Share:

Suitsukalapirukas

Kui ma pühapäeva õhtul koju jõudsin ja külmkapi ukse lahti tegin, oli pilt selge. Meil on vahepeal päkapikud käinud. Keset tühja külmkappi laiutas lohakalt paberisse mässitud pakike. Lõhnas kahtalselt suitsukala moodi. Kahtlast polnud seal tegelikult midagi, sest paberist kooruski välja suur suitsulatikas. Ja nii see maitsev pirukas sündiski. Retsept siit.

Vaja läheb:

2 dl jahu (panin pooleks täisterajahuga)

100 g võid

1-2 spl külma vett

noaotsaga soola

Kate:

200 g suitsukala

100 g värsket spinatit

1 spl võid

2 muna

2 dl kohvi- või vahukoort

soola, pipart

100 g riivjuustu

Riivisin külma või kaussi, lisasin jahu, soola ja supilusikatäie külma vett ning sõtkusin ühtlaseks tainaks. Määrisin pirukavormi võiga ja surusin taina vormi põhja ja äärtele. Torkisin kahvliga läbi ja panin katte tegemiseks külma.

Lõikasin spinatilehtedest laiad ribad ning hautasin neid pannil võis paar minutit. Puistasin kala pirukapõhjale, seejärel laotasin ühtlaselt peale spinati ning riivjuustu. Kallasin üle muna-koore seguga. Küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni pirukas oli pealt pruun ja muna hüübinud. Ühesõnaga unustasin kella vaadata :) 

Leave a Comment Pirukad, Soolane

Share:

Kanapirukad

Midagi ei ole teha, aga pean ühe korra veel ära märkima, et tegemist on väga mõnusa pirukatainaga. Avastasin selle muna-tuunikalasarvesid küpsetades. Vaimustuses olen ma tegelikult sellepärast, et kardan pärmitaina tegemist ja need pirukad meenutavad oma pehmuselt just pärmitaina omi. Seekord läks täidisesse kana, paprika, ananass, juust ja kodujuust. Maitseks olid käepärast sool, pipar ja pitsamaitseaine. Ja pirukad kadusid laualt enne, kui need jahtudagi jõudsid. 

Leave a Comment Pirukad, Soolane

Share:

Kana-virsikupirukas

Olen ikka veel Nami-Nami retseptide katsetamise lainel. Sellest pidi tulema kanapirukas papaiaga, aga... kas papaiakonservi Tartus üldse müüakse? Mulle tundub, et mitte. Nii siis, kanapirukas virsikuga. Mahlane ja maitsev. Parasjagu vürtsikas. Eriti mõnus koos värske salatiga. 

Vaja läheb:

Põhi:

100 g võid

1 dl täisteranisujahu

3 dl jahu

0,5 tl soola

1,5 dl piima

2 tl kuivpärmi

Kate:

350 g kanafileed

15 cm jupp porrut

0,75- 1 spl karrit

1 tl soola

0,25 tl tšillipulbrit

3 suurt virsikupoolikut (konserveeritud)

2 dl hapukoort

2 muna

2 dl riivitud juustu

Kõigepealt valmistasin põhja jaoks taina. Selleks segasin kõik kuivained omavahel, lisasin toasooja või ja sooja (umbes 40-kraadise) piima. Sõtkusin kõik käega ühtlaseks ja jätsin umbes 20 minutiks kerkima. Taigen tuli vedelamat sorti, nii et esialgsest plaanist seda õhukeseks rullida, ei tulnud midagi välja. Tõstsin taina küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva pirukavormi (26 cm) põhjale. Sõrmedega siludes ja venitades katsin vormi põhja ja ääred. 

Tükeldasin kanafileed ja pruunistasin koos porruga pannil. Maitsestasin soola, karri ja tšilliga. Jahutasin. Katsin pirukapõhja kana- ja virsikutükkidega,  ning valasin peale muna hapukoore segu. Puistasin piruka üle riivjuustuga. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 35 või veidi rohkem minutit. 

Retsept nägi ette, et tainast tuleb panna neljandik kõrvale, pirukale kaunistuste tegemiseks. Proovisin, aga loobusin kaunistuste nikerdamisest. Esiteks oli taigen nii pehme, et mingit kaunistuselementi tervena pirukale tõsta oleks olnud võimatu. Teiseks pole ma varem tainast kaunistusi teinud ja pea oli täitsa tühi. Tegin ülejäägist hoopis minikaneelirulle. Samas tundus see neljandiku äravõtmine mõistlik, põhi oleks muidu liiga paks jäänud. 

3 comments Pirukad, Soolane

Share:

Muna-tuunikalasarved

Viimasel ajal olen mitmeid Nami-Nami retsepte proovinud. Mulle meeldib kui saan meeldiva kasulikuga ühendada. No näiteks, kui blogi jaoks tehtud fotod leiavad ka mujal kasutust. Nami-Namis on praegu käimas fotokampaania. Kui proovin mõnd Nami-Nami retsepti, millel pole pilti juures, siis on mul võimalus ise sellele toidule foto teha. Lisaks loositakse retseptide katsetajate-pildistajate vahel toredaid auhindu. Mulle igatahes meeldib!

Need tuunikalasarved on kindlasti väärt proovimist. Väga pehmed ja mahedad. 

Vaja läheb:

4 dl jahu

100 g riivitud juustu

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

50 g võid

250 g hapukoort (20%)

Täidis:

2 keedetud muna

185 g tuunikalakonservi

1 väike sibul

peotäis hakitud tilli

Kõigepealt valmistasin taigna. Selleks segasin omavahel jahu, soola, küpsetuspulbri ja riivitud juustu. Lisasin sulatatud või ja hapukoore ning segasin kõik ühtlaseks. Kui taigen jääb väga kleepuvaks, tuleks jahu juurde lisada. Jagasin taigna kaheks ja rullisin kaks õhukest ringi. Lõikasin mõlemad ringid kaheksaks sektoriks. 

Täidise jaoks hakkisin sibula hästi peeneks, lisasin tuunikalakonservi (tuunikala vees), hakitud muna ja tilli. Jagasin täidise tainakolmnurkadele ja keerasin laiemast otsast alates sarvedeks. Küpsetasin 220-kraadises ahjus umbes 15 minutit.

5 comments Pirukad, Soolane

Share: