Kuvatud on postitused sildiga Pirukad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Pirukad. Kuva kõik postitused

Maailma lihtsaim šokolaadipirukas


Tahvel šokolaadi ja tükike pärmi-lehttainast. Määrimiseks muna, peale puistamiseks hakitud pähkleid (pole kohustuslikud). Kas on veel lihtsamat šokolaadipirukat olemas? Naistepäev on tulemas. Mehed, kes pole elus küpsetanud, saavad selle pirukaga kohe kindlasti hakkama!

Mina kasutasin 100 grammist šokolaaditahvlit (lahjemat Kalevi Bitterit), peale puistasin sarapuu-pähklipuru. Sattusin selle idee peale Tasty FB lehte sirvides.

MAAILMA LIHTSAIM ŠOKOLAADIPIRUKAS

100 g tumedat šokolaadi
120-150 g pärmi-lehttainast
määrimiseks muna
pealepuistamiseks pool peotäit hakitud pähkleid



Asetasin šokolaaditahvli tainatüki keskele. Lõikasin terava noaga taina sisse lõiked - nii nagu fotodelt näha. Punusin šokolaaditahvli tainasse. Määrisin pealt munaga ja puistasin üle hakitud pähklitega. Küpsetasin eelsoojendatud ahjus 210 kraadi juures u 12 minutit. Ahjude temperatuurid võivad erineda, mistõttu võiks pirukal pärast 10 minutit küpsemist silma peal hoida. Vajadusel varem või hoopis hiljem välja võtta. Parim veidi jahtunult!


Kasutama peaks kindlasti kvaliteetset šokolaadi! 
Kalevi 56 % kakaosisaldusega Bitter sobib veel hästi ahju panemiseks, aga madalama kakaosisaldusega ja kahtlaselt odavad šokolaadid võivad ahjus hoopis tükiliseks küpseda. Väga tumedad šokolaadid ei pruugi aga oma mõrkja ja hapuka maitse tõttu sööjatele meeldida. Kui sellist šokolaadi siiski kasutada, siis võiks ehk magusust lisada ja pirukale veidi suhkrut peale puistada.

VÄRSKEKAPSA-JUUSTUPIRUKAS




Ma üritan küll, aga eriti hästi veel ei õnnestu - blogimine, ma mõtlen. Aga vähemalt harjutan! Sellepärast ongi see siin nö meeldetuletuspostitus - paganama hea pirukas on! (:

Olen seda (nii tahaks öelda teda - tean jah, et olen imelik :P) teinud niipidi ja naapidi (nt odrajahust põhjaga, rohkema kodujuustu ja munaga...), aga kõige parem on tulnud ikkagi algretsepti järgi tehes. Kuigi, kõige kõige parem tuli siis, kui põhjas osa jahust täisterajahuga asendasin.

Seekord sain kinnitust, et tasub järgida soovitust pirukapõhi eelküpsetada. Kapsas on lihtsalt nii mahlane, et ei lase tainal mõnusalt krõbedaks küpseda. Ja mida tugevama maitsega juust, seda mõnusam tulemus.

Retsepti olen juba varem siia kirja pannud. Nämm!



ÕUNAPIRUKAD



Ühel hommikul lihtsalt ärkad ülesse ja tunned vastupandamatut isu õunapirukate järele. Just pirukate, mitte õunakoogi, -keeksi või -muffinite järele. Sattusin Nami-Namis selle retsepti peale ja jumal tänatud, et seda proovida julgesin, sest tavaliselt tekitavad fotode ja kommentaarideta retseptid minus omajagu kahtlusi. Need õunapirukad õnnestusid ja maitsesid lihtsalt suurepäraselt! Boonuseks veel huvitav külm meetod pärmitaina valmistamiseks. Juba tükk aega pole pirukategu nii nauditav olnud. Aeganõudev küll, aga igal juhul tulemust ja kordamist väärt retsept!

Õunapirukad
48 tk

50 g pärmi
250 ml piima
250 g võid
600 g jahu
1 tl soola
1,5 sl suhkrut
6 keskmist õuna
1-2 tl kaneeli
suhkrut


Segasin suures kausis jahu, soola ja suhkru korralikult läbi ning lisasin kuubikuteks lõigatud külma või. Valmistasin näppude vahel purutaina. Teise kaussi valasin külma piima, lisasin sõrmede vahel murendatud pärmi ning segasin kuni pärm lahustus ja tekkis ühtlane vedelik. Kallasin piima-pärmisegu purutainale ja sõtkusin kõik ühtlaseks tainaks. Sõtkusin seni kuni tainas lõi käte ja kausi küljest lahti. (Jahud on erinevad, seega kui tainas tundub liiga kleepuv, tuleb lisada nauke jahu või kui liiga tugev, lisada natuke piima.) Raputasin kausi põhja õhukese kihi jahu, panin taina kaussi, katsin pealt toidukilega ning panin tunniks ajaks külmkappi. 

Koorisin ja puhastasin õunad ning lõikasin iga õuna kaheksaks tükiks. Raputasin õunatükkidele kaneeli ja veidi suhkrut, segasin läbi ja jätsin taina kerkimise ajaks seisma. 


Sõtkusin kerkinud taina kergelt läbi ja jaotasin neljaks võrdseks tükiks. Vormisin tükkidest ümmargused pätsid. Rullisin pätsid ükshaaval õhukeseks ja lõikasin 12 sektoriks. Panin iga sektori laiemasse otsa õunatüki, keerasin rulli ja veeretasin suhkrus. Küpsetasin küpsetuspaberiga kaetud plaadil 175-kraadi-ses ahjus umbes 25 minutit.


Pirukad on eriti maitsvad soojalt. Ettevaatlik peab aga olema otse ahjust tulnud pirukatega, sest õunatäidis on kõrvetavalt kuum!




Singipirukas sinihallitusjuustuga



Üks hästi lihtne ja maitsev pirukas, mida olen päris palju küpsetanud. Kui ma õigesti mäletn, siis on retsept raamatust "Pirukad 2".

Vaja läheb:

500 g pärmi-lehttainast
300 g kalkunisinki (võib ka tavaline sink olla)
1 punane paprika
1 väike purk ananassitükke
100 g sinihallitusjuustu
2 muna
3 dl kohvikoort
musta pipart
soovi korral soola (juust ja sink on omajagu soolased!!!)

Rullisin taina õhemaks ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tainas tuleks rullida suuremaks kui plaat, siis jäävad pirukale ilusad krõbedad ääred. Torkasin kahvliga tainasse mõned augud. Puistasin pirukapõhjale kuubikuteks lõigatud singi, paprika ja nõrutatud ananassitükid. Kloppisin munad lahti, segasin juurde kohvikoore ja kahvliga purustatud sinihallitusjuustu. Valasin muna-kooresegu pirukale ja küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 25-30 minutit. 

Suitsukalapirukas



Kui ma pühapäeva õhtul koju jõudsin ja külmkapi ukse lahti tegin, oli pilt selge. Meil on vahepeal päkapikud käinud. Keset tühja külmkappi laiutas lohakalt paberisse mässitud pakike. Lõhnas kahtalselt suitsukala moodi. Kahtlast polnud seal tegelikult midagi, sest paberist kooruski välja suur suitsulatikas. Ja nii see maitsev pirukas sündiski. Retsept siit.



Vaja läheb:

2 dl jahu (panin pooleks täisterajahuga)
100 g võid
1-2 spl külma vett
noaotsaga soola

Kate:
200 g suitsukala
100 g värsket spinatit
1 spl võid
2 muna
2 dl kohvi- või vahukoort
soola, pipart
100 g riivjuustu

Riivisin külma või kaussi, lisasin jahu, soola ja supilusikatäie külma vett ning sõtkusin ühtlaseks tainaks. Määrisin pirukavormi võiga ja surusin taina vormi põhja ja äärtele. Torkisin kahvliga läbi ja panin katte tegemiseks külma.
Lõikasin spinatilehtedest laiad ribad ning hautasin neid pannil võis paar minutit. Puistasin kala pirukapõhjale, seejärel laotasin ühtlaselt peale spinati ning riivjuustu. Kallasin üle muna-koore seguga. Küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni pirukas oli pealt pruun ja muna hüübinud. Ühesõnaga unustasin kella vaadata :) 

Kanapirukad


Midagi ei ole teha, aga pean ühe korra veel ära märkima, et tegemist on väga mõnusa pirukatainaga. Avastasin selle muna-tuunikalasarvesid küpsetades. Vaimustuses olen ma tegelikult sellepärast, et kardan pärmitaina tegemist ja need pirukad meenutavad oma pehmuselt just pärmitaina omi. Seekord läks täidisesse kana, paprika, ananass, juust ja kodujuust. Maitseks olid käepärast sool, pipar ja pitsamaitseaine. Ja pirukad kadusid laualt enne, kui need jahtudagi jõudsid. 


Kana-virsikupirukas





Olen ikka veel Nami-Nami retseptide katsetamise lainel. Sellest pidi tulema kanapirukas papaiaga, aga... kas papaiakonservi Tartus üldse müüakse? Mulle tundub, et mitte. Nii siis, kanapirukas virsikuga. Mahlane ja maitsev. Parasjagu vürtsikas. Eriti mõnus koos värske salatiga. 

Vaja läheb:

Põhi:
100 g võid
1 dl täisteranisujahu
3 dl jahu
0,5 tl soola
1,5 dl piima
2 tl kuivpärmi

Kate:
350 g kanafileed
15 cm jupp porrut
0,75- 1 spl karrit
1 tl soola
0,25 tl tšillipulbrit
3 suurt virsikupoolikut (konserveeritud)
2 dl hapukoort
2 muna
2 dl riivitud juustu

Kõigepealt valmistasin põhja jaoks taina. Selleks segasin kõik kuivained omavahel, lisasin toasooja või ja sooja (umbes 40-kraadise) piima. Sõtkusin kõik käega ühtlaseks ja jätsin umbes 20 minutiks kerkima. Taigen tuli vedelamat sorti, nii et esialgsest plaanist seda õhukeseks rullida, ei tulnud midagi välja. Tõstsin taina küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva pirukavormi (26 cm) põhjale. Sõrmedega siludes ja venitades katsin vormi põhja ja ääred. 
Tükeldasin kanafileed ja pruunistasin koos porruga pannil. Maitsestasin soola, karri ja tšilliga. Jahutasin. Katsin pirukapõhja kana- ja virsikutükkidega,  ning valasin peale muna hapukoore segu. Puistasin piruka üle riivjuustuga. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 35 või veidi rohkem minutit. 

Retsept nägi ette, et tainast tuleb panna neljandik kõrvale, pirukale kaunistuste tegemiseks. Proovisin, aga loobusin kaunistuste nikerdamisest. Esiteks oli taigen nii pehme, et mingit kaunistuselementi tervena pirukale tõsta oleks olnud võimatu. Teiseks pole ma varem tainast kaunistusi teinud ja pea oli täitsa tühi. Tegin ülejäägist hoopis minikaneelirulle. Samas tundus see neljandiku äravõtmine mõistlik, põhi oleks muidu liiga paks jäänud. 


Muna-tuunikalasarved




Viimasel ajal olen mitmeid Nami-Nami retsepte proovinud. Mulle meeldib kui saan meeldiva kasulikuga ühendada. No näiteks, kui blogi jaoks tehtud fotod leiavad ka mujal kasutust. Nami-Namis on praegu käimas fotokampaania. Kui proovin mõnd Nami-Nami retsepti, millel pole pilti juures, siis on mul võimalus ise sellele toidule foto teha. Lisaks loositakse retseptide katsetajate-pildistajate vahel toredaid auhindu. Mulle igatahes meeldib!
Need tuunikalasarved on kindlasti väärt proovimist. Väga pehmed ja mahedad. 


Vaja läheb:

4 dl jahu
100 g riivitud juustu
3 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
50 g võid
250 g hapukoort (20%)

Täidis:
2 keedetud muna
185 g tuunikalakonservi
1 väike sibul
peotäis hakitud tilli

Kõigepealt valmistasin taigna. Selleks segasin omavahel jahu, soola, küpsetuspulbri ja riivitud juustu. Lisasin sulatatud või ja hapukoore ning segasin kõik ühtlaseks. Kui taigen jääb väga kleepuvaks, tuleks jahu juurde lisada. Jagasin taigna kaheks ja rullisin kaks õhukest ringi. Lõikasin mõlemad ringid kaheksaks sektoriks. 
Täidise jaoks hakkisin sibula hästi peeneks, lisasin tuunikalakonservi (tuunikala vees), hakitud muna ja tilli. Jagasin täidise tainakolmnurkadele ja keerasin laiemast otsast alates sarvedeks. Küpsetasin 220-kraadises ahjus umbes 15 minutit.


Kapsapirukas




Tükk aega on olnud isu mingi soolase piruka järele. Kapis oli poolik kapsapea ja saigi üks kapsapirukas küpsetatud. Aluseks kapsapiruka retsept raamatust "Pirukad 2". Lehetaigna asemel tegin põhjaks juustu-muretaigna. Lõpptulemus ületas ootusi. Mõnus, kapsast krõmpsuv mahlane ja mahedamaitseline pirukas. 

Vaja läheb:

Põhi:
100 g võid
2 dl jahu
2,5 dl riivjuustu
1 tl küpsetuspulbrit

Kate:
500 g kapsast
1 tl soola
1 tl suhkrut
hakitud tilli
100 g kodujuustu
100 g riivjuustu
2 keedetud muna
100 g hapukoort
2 muna

Lõikasin kapsa peenikesteks ribadeks ja keetsin väheses vees poolpehmeks. Maitsestasin soola, pipra ja tilliga. Kurnasin sõelal. Valmistasin põhja. Segasin pehme või ja kõik teised põhja ained ühtlaseks taignaks. Surusin taigna 26 cm läbimõõduga vormi põhja, torkasin kahvliga sisse augud, asetasin peale raskuse (küpsetuspaberile valatud tanguterad) ja eelküpsetasin põhja 225-kraadises ahjus 10-15 minutit. Segasin kapsale juurde juustud ja hakitud keedetud munad. Valasin katte ühtlaselt eelküpsenud põhjale ning kallasin üle muna-hapukoore seguga. Küpsetasin pirukat 200-kraadises ahjus umbes 40 minutit. 


Seenesai



Väga lihtne ja maitsev küpsetis supi kõrvale... Ka ilma seenteta... näiteks ürtide, seemnete või miks mitte singiga. Maitsevõid või toorjuustu peale ja sobib järgmisel hommikul tee kõrvale ka mõnusasti. Algne retsept, mis on pärit raamatust "Ahjusoojad saiad-leivad", sisaldab tegelikult šampinjone ja lisaks veel 2,5 dl hakitud suvisibulat. Sibulat mul polnud ja šampinjonid asendasin kukeseentega.

Vaja läheb:

2,5 dl nisujahu
2 dl täisteranisujahu
4 tl küpsetuspulbrit (ei saanud aru, miks nii palju, aga panin igaksjuhuks ikka :)
0,5 tl soola
1 pressitud küüslauguküüs
2 spl hakitud peterselli
2,5 dl kukeseeni
1 muna
1,25 dl keefiri
peale puistamiseks linaseemneid

Ajasin pannil õli kuumaks, lisasin pressitud küüslaugu ja kuumutasin minuti jagu. Lisasin seened (olid juba varem võiga läbi praetud) ja peterselli ning jätsin jahtuma. Segasin omavahel jahud, soola ja küpsetuspulbri. Kloppisin muna lahti, segasin keefiriga ning lisasin seentele. Kallasin segu jahu hulka ja segasin ühtlaseks. Panin taigna küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja vormisin jahuste kätega kettaks. Määrisin pealt piimaga ja puistasin peale linaseemneid. Küpsetasin 175 kraadises ahjus veidi üle 45 minuti.

Päikeseline kukeseenepirukas


On hea kui peres leidub inimesi, kes suurima hea meelega seenel käivad. Seekordne seenelkäik oli hästi ajastatud. Palusin endale ka natuke kukekaid, et saaks külalistele pirukat teha.
Onu seeni ei söö. Tema arvates on seened maahallitus ja hallitust tema juba suhu ei pista. Aga on varemgi juhtunud, et Onu sööb pirukat, kus seened sees. Seekord oli külaliste seas ka üks mitte seenesööja, aga pirukas maitses sellegipoolest hästi :)


Juba tükk aega olen mõelnud, et võiks kukeseenemuffineid teha, aga pirukas on ikka pidupäeval sobilikum. Sirvisin oma pirukaraamatud läbi, aga ei leidnud sellist nagu hing ihaldas. Lõpuks leidsin mõnusa kukeseenepiruka Ragne blogist. Tegin väikesed muudatused pirukapõhjas, täidis jäi samaks.

Vaja läheb:

150 g võid
3,5 dl jahu
0,5 tl soola
2 spl vett
2 tl mooniseemneid

Täidis:
1 sibul
300 g kukeseeni
100 g suitsupeekonit
2 tl tilli
soola, pipart

Kate:
2 dl hapukoort
2 muna
75 g valgehallitusjuustu (Camembert)

Segasin jahu soola ja mooniseemnetega, lisasin võitükikesed ja segasin läbi. Lisasin vee ja sõtkusin käega taignaks. Surusin taigna küpsetuspaberiga vooderdatud lähtikäiva vormi (26 cm) põhja ja äärtesse ning eelküpsetasin 200 kraadises ahjus 10 minutit. Täidiseks praadisin sibulat ja kukeseeni võis seni kuni seentest eraldunud vedelik aurustus, lisasin siis peekoni ja tilli, maitsestasin soola, pipraga. Valasin segu poolküpsele põhjale. Katteks kloppisin munad lahti ning segasin juurde hapukoore. Kallasin muna-kooresegu pirukale ning ladusin peale juustuviilud. Küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 40 minutit.

Unustasin põhjale kahvliga augud torgata ja ühel hetkel oli mul ahjus suur pirukapall, mis nägi välja nagu hakkaks kohe-kohe lõhkema. Torkisin siis teda veidi noaga, aga see oli ajutine lahendus. Õnneks nägi pirukas lõpuks ikkagi hea välja.

Ragne tegi pirukapõhja köömnetega. Mina köömneid ei armasta, aga tahtsin kindlapeale ka midagi põhjale lisada :) Panin siis mooniseemneid. Arg nagu ma olen, eriti esimesel korral, koonerdasin kõvasti. Maitset polnud tundagi. Kindlasti oleks põhi põnevam olnud, kui oleks mooniseemnetest täpilisem olnud. Üle ei maksa muidugi pingutada, aga arvan, et halba maitset need ei anna. Järgmisel pirukateol proovin järele.

Singi- koorepirukas


Singipirukas on ka hea. Lõhn oli nii isuäratav, et see ei jätnud ka Pollat ükskõikseks. Sellepärast trügiski ta koos pirukaga pildile. Arvab, et on nähtamatu, aga on tegelikult täitsa nähtav seal võõrasemade varjus :) Nii kana- kui singipirukas on pärit raamatust "100 pirukat".

Vaja läheb:

150g võid
3 ja pool dl jahu
pool tl soola
2 spl vett

Kate:
200g sinki
3 muna
3 ja pool dl kohvikoort
1 suur sibul
pool tl soola
valget pipart
2 dl riivjuustu

Põhi on täpselt sama, mis eelmisel pirukal ja vajab samuti 10 minutit eelküpsetamist. Sibula ja singi pruunistasin pannil ja valasin poolküpsele põhjale. Raputasin peale riivjuustu. Kloppisin munad, lisasin maitseained ja segasin koorega ning valasin pirukale. Küpsetasin umbes 30 minutit.

Kana-juustupirukas

Sünnipäev siis selleks korraks jälle möödas. Kuigi tähistamist jagub veel sellessegi nädalasse. Aga nagu vendki soovis, siis head vananemist mulle :) Kulub ära küll. Otseses mõttes. Kui Onuga Rootsis käisime, pidin pidevalt metroojaamas seletama, et soovin kaks täiskasvanute piletit. No ausõna ei ole laps. Aegajalt tuleb ikka ette, et küsitakse dokumenti ja kommenteeritakse. No mis sa teed. Viimane kord oli juuksur see, kes imestas, et nii noor ja juba laps. Oleks siis ennem mu vanustki küsinud :) Eks ma olen salaja endale kortse igatsenud ja muid imeasju mõelnud, kuidas vanem välja näha, aga on kuidas on. Tegelikult on mul ikka hea meel. Kardan hoopis seda, et jään äkki üleöö vanaks :) Aga seni kuni kätes ramm ja silm selge, küpsetan pirukat. Sünnipäevalauale sai tehtud koguni kaks tükki. Üks kana ja juustuga, teine singiga. Mõlemad on varem äraproovitud ja väga head. Ja see kanapirukas on üks ilusamaid ja maitsvamaid pirukaid, mida siiani teinud olen.


Vaja läheb:

150g võid
3 ja pool dl jahu
pool tl soola
2 spl vett

Kate:
300g broilerifileed
broilerimaitseainet (või lihtsalt soola, pipart)
1 sibul
1 punane paprika
1 väike purk ananassitükke
100g sinihallitusjuustu
2 dl vahukoort
1 muna
2 dl riivjuustu

Jahust, soolast ja võist tegin sõrmede vahel purutaolise massi. Lisasin vee ja segasin ühtlaseks. Surusin taigna vormi põhja ja äärtele (26 cm) ja panin külma. Brolieritükid pruunistasin õlis. Lisasin hakitud sibula ja paprika, praadisin veel umbes 5 minutit. Tõstsin tulelt, segasin juurde nõrutatud ananassi, sinihallitusjuustu tükid, riivjuustu ja muna-koore segu. Kõigepealt küpsetasin põhja 200 kraadises ahjus 10 minutit. Siis valasin peale täidise ja küpsetasin piruka valmimiseni (täidis oli hüübinud ja pirukas hakkas pealt pruuniks minema) umbes 30 minutit. Varem olen põhja niisama eelküpsetanud, aga seekord proovisin ära tuntud nipi. Asetasin põhjale küpsetuspaberi (nii suure tüki, et ka ääred said kaetud), valasin vormi kotitäie jämedat odratangu ja panin ahju. Kui varem on põhi kerkima hakanud ja ääred alla vajunud, siis niimoodi toimides saab täiusliku :) eelküpsetatud pirukapõhja. Tangude asemel sobivad ka kuivatatud herned, oad.

Väga kodune pirukas

Olen väga retseptitundlik inimene ehk naljalt midagi ei küpseta, kui retsepti ees ei ole. Aga oh üllatust. Tegin ka lõpuks midagi nii, et vaatasin, mis kapis on ja keerasin piruka kokku. 
Päris aus jutt see muidugi ei ole. Piilusin natuke, mida kartulimuretaigen sisaldab, sest polnud seda kunagi varem teinud. Aga kogused olid mul lõpuks ikkagi suht suvalised.

Taigna tegin keedetud kartulitest (5-6 tükki), klaasitäiest jahust ja 150 g võist. Tainast sai selle pirukavormi jaoks liiga palju (vorm 26 cm). Katteks suitsusardelli viilud, tomat, juust, 2 muna ja klaas piima.

Kuna ma kartuleid väga pudiks ei tampinud, siis põhi maitses nagu praekartul. Samas sobis sardelli ja tomatiga hästi. Nii et panniroog piruka kujul. Kadus laualt kiiresti :)