Kuvatud on postitused sildiga Soolane. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Soolane. Kuva kõik postitused

VÄRSKEKAPSA-JUUSTUPIRUKAS




Ma üritan küll, aga eriti hästi veel ei õnnestu - blogimine, ma mõtlen. Aga vähemalt harjutan! Sellepärast ongi see siin nö meeldetuletuspostitus - paganama hea pirukas on! (:

Olen seda (nii tahaks öelda teda - tean jah, et olen imelik :P) teinud niipidi ja naapidi (nt odrajahust põhjaga, rohkema kodujuustu ja munaga...), aga kõige parem on tulnud ikkagi algretsepti järgi tehes. Kuigi, kõige kõige parem tuli siis, kui põhjas osa jahust täisterajahuga asendasin.

Seekord sain kinnitust, et tasub järgida soovitust pirukapõhi eelküpsetada. Kapsas on lihtsalt nii mahlane, et ei lase tainal mõnusalt krõbedaks küpseda. Ja mida tugevama maitsega juust, seda mõnusam tulemus.

Retsepti olen juba varem siia kirja pannud. Nämm!



LIHTSALT NII HEA...

et rohkem sõnu pole vajagi. Retseptist rääkimata :P




KÕRSIKUD JA JUUSTUVAHVLID


Endiselt katsetuste lainel (vt eelmine postitus). Seekord peaosas pitsapõhjapulber. Et näpud päris rooste ei läheks voolisin/veeretasin tainapallikesi ja -pulki. Tulemuseks suupistelauale sobivad krõbedad vahvlid ja kõrsikud. Juurde lemmik dipikaste ja mõnus näksimine ongi valmis!


Vahemerehõngulised kõrsikud

1 pakk õhukese pitsapõhja pulbrit (Vilma)
200 ml vett
50 ml õli
2 tl (väikese kuhjaga) Vahemere ürdisegu

Segasin pitsapõhjapulbri ürtidega, lisasin vee ja õli ning sõtkusin kõik ühtlaseks tainaks. Voolisin valmis tainast pulgad ja küpsetasin 200-kraadises ahjus kuldpruuniks (10-15 minutit). Loomulikult võib kõrsikutainale lisada ka muid meelepäraseid maitseaineid. Võimalusi on ju lõputult (:


Krõbedad juustuvahvlid

1 pakk õhukese pistapõhja pulbrit (Vilma)
200 ml vett
50 ml õli
100 g peenelt riivitud juustu
meelepäraseid maitseaineid või ürte

Riivisin juustu ja segasin selle pitsapõhjapulbriga. Lisasin vee, õli ja maitseained ning sõtkusin kõik ühtlaseks tainaks. Voolisin tainast pallikesed ja küpsetasin vahvlipanniga väikesed vahvlid. Serveerisin dipikastmega. 


KÕRVITSAKUKLID



Maitse tainast! Maitse tainast! Maitse tainast! Mul juhtub just pärmitainaga nii, et maitsen valmis saiu ja avastan - ups, täiesti magedad! Seda on ikka päris mitu korda juhtunud. Varsti ei saa enam kahe käe sõrmedelgi üles lugeda :P Ja ikka on veel vähe, et oma tobedast veast õpiksin. 
Võib-olla on asi hoopis pärmitainas. Pabistan alati liiga palju, kui pärmitaina tegemise ette võtan. Üldse ei ole kaugel need ajad, kui ahjust kivikõvad saiad välja võtsin. Nüüd ma muidugi tean, et jahuga ei maksa liialdada, aga kerge ärevus on ikka hinges ja siis ununebki... No ja ega alati saa retsepti ka usaldada, et paned ettenähtud soolakoguse ära ja siis usud, et ongi hea. MAITSTA TULEB! Ja ikka alguses, sest valmissõtkutud tainale soola lisades ei segune see enam ühtlaselt.

Loomulikult juhtus mul nende imeilusate kollaste kõrvitsakuklitega ka nii, et need tulid täiesti magedad (: Kõik muu aga kukkus hästi välja - tainas kerkis ilusasti, kuklid küpsesid ühtlaselt ja olid veel järgmiselgi päeval mõnusalt pehmed. Teeksin neid iga kell uuesti! 


Kõrvitsakuklid

2 dl kõrvitsapüreed (ahjus röstitud kõrvitsast)
1,5 sl vedelat mett või siirupit
0,5 dl õli
400-450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi (11 g)
100 g riivitud juustu
määrimiseks muna
pealepuistamiseks kõrvitsaseemneid

Segasin kuivpärmi jahuga. Teises kausis segasin käesooja kõrvitsapüree soola, mee ja õliga. Valasin vedeliku kuivainete hulka ja segasin ühtlaseks tainaks. Sõtkusin kuni tainas muutus läikivaks ja tuli kausi küljest lahti. Katsin kausi toidukilega ja panin 40-kraadisesse ahju kerkima. Kui tainas oli kerkinud kahekordseks, vajutasin selle kergelt alla ja sõtkusin sisse riivitud juustu. Vormisin taina kukliteks. Lasin kuklitel rätiku all pool tundi kerkida, seejrel määrisin need lähtiklopitud munaga ja raputasin peale seemned. Küpsetasin 210-kraadises ahjus 10-15 minutit. 

Algretsept Tuuli blogist.



Kõrvitsakõrsikud



Kes see hull varasuvel kõrvitsat sööb? Eks ikka see hull, kes sügisel põllult kaheksa kõrvitsat korjab ja pika talve jooksul neid ära süüa ei jõua (: Aga nüüd on küll kõik! Viimane karbitäis sügavkülmutatud püreed leidis tee kõrsikute sisse. Idee pärineb ühest ukrainakeelsest blogist, mida ma keeleoskamatuse tõttu enam interneti avarustest tuvastada ei suuda (: 


Kõrvits muudab kõrsikud ilusaks kollaseks. Ka kõrvitsa maitset on õrnalt tunda, aga tunnevad need, kes varem kõrvitsatoite söönud. Krõbedad kõrsikud sobivad ideaalselt suppide kõrvale, aga ka niisama näksimiseks. 


Kõrvitsakõrsikud

500 g jahu
12 g presspärmi
150 g kõrvitsapüreed
50 g oliiviõli
170 g käesooja vett
1 tl mett
2 tl soola
(võib lisada meelepäraseid maitseaineid)
seesamiseemneid
mooniseemneid

Segasin jahu soolaga. Lahustasin 70 g vees pärmi ja mee. Lisasin jahule ja segasin veidi. Lisasin ülejäänud vee, kõrvitsapüree ja oliiviõli. Sõtkusin kuni taigen muutus elastseks ja ei jäänud enam kausi/käte külge kinni. Vajadusel võib lisada veidi jahu. Katsin kausi toidukilega ja jätsin sooja kohta 1,5 tunniks kerkima. Sõtkusin kerkinud taigna jahusel laual kergelt läbi ja jaotasin võrdseteks väikesteks tükkideks (u 30 g tk). Puistasin lauanurgale seesamiseemneid ja mooniseemneid (eraldi). Veeretasin taignatükikestest pikad pulgad (ahjuplaadi pikkused) ja seejärel veeretasin pulgad seemnete seest läbi. Tõstsin küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja küpsetasin 200-kraadises ahjus kuldseks (15-20 minutit). Enne serveerimist lasin kõrsikutel täielikult jahtuda. Nii muutusid need mõnusalt krõbedaks.


Singipirukas sinihallitusjuustuga



Üks hästi lihtne ja maitsev pirukas, mida olen päris palju küpsetanud. Kui ma õigesti mäletn, siis on retsept raamatust "Pirukad 2".

Vaja läheb:

500 g pärmi-lehttainast
300 g kalkunisinki (võib ka tavaline sink olla)
1 punane paprika
1 väike purk ananassitükke
100 g sinihallitusjuustu
2 muna
3 dl kohvikoort
musta pipart
soovi korral soola (juust ja sink on omajagu soolased!!!)

Rullisin taina õhemaks ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tainas tuleks rullida suuremaks kui plaat, siis jäävad pirukale ilusad krõbedad ääred. Torkasin kahvliga tainasse mõned augud. Puistasin pirukapõhjale kuubikuteks lõigatud singi, paprika ja nõrutatud ananassitükid. Kloppisin munad lahti, segasin juurde kohvikoore ja kahvliga purustatud sinihallitusjuustu. Valasin muna-kooresegu pirukale ja küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 25-30 minutit. 

Suitsukalapirukas



Kui ma pühapäeva õhtul koju jõudsin ja külmkapi ukse lahti tegin, oli pilt selge. Meil on vahepeal päkapikud käinud. Keset tühja külmkappi laiutas lohakalt paberisse mässitud pakike. Lõhnas kahtalselt suitsukala moodi. Kahtlast polnud seal tegelikult midagi, sest paberist kooruski välja suur suitsulatikas. Ja nii see maitsev pirukas sündiski. Retsept siit.



Vaja läheb:

2 dl jahu (panin pooleks täisterajahuga)
100 g võid
1-2 spl külma vett
noaotsaga soola

Kate:
200 g suitsukala
100 g värsket spinatit
1 spl võid
2 muna
2 dl kohvi- või vahukoort
soola, pipart
100 g riivjuustu

Riivisin külma või kaussi, lisasin jahu, soola ja supilusikatäie külma vett ning sõtkusin ühtlaseks tainaks. Määrisin pirukavormi võiga ja surusin taina vormi põhja ja äärtele. Torkisin kahvliga läbi ja panin katte tegemiseks külma.
Lõikasin spinatilehtedest laiad ribad ning hautasin neid pannil võis paar minutit. Puistasin kala pirukapõhjale, seejärel laotasin ühtlaselt peale spinati ning riivjuustu. Kallasin üle muna-koore seguga. Küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni pirukas oli pealt pruun ja muna hüübinud. Ühesõnaga unustasin kella vaadata :) 

Kanapirukad


Midagi ei ole teha, aga pean ühe korra veel ära märkima, et tegemist on väga mõnusa pirukatainaga. Avastasin selle muna-tuunikalasarvesid küpsetades. Vaimustuses olen ma tegelikult sellepärast, et kardan pärmitaina tegemist ja need pirukad meenutavad oma pehmuselt just pärmitaina omi. Seekord läks täidisesse kana, paprika, ananass, juust ja kodujuust. Maitseks olid käepärast sool, pipar ja pitsamaitseaine. Ja pirukad kadusid laualt enne, kui need jahtudagi jõudsid. 


Kana-virsikupirukas





Olen ikka veel Nami-Nami retseptide katsetamise lainel. Sellest pidi tulema kanapirukas papaiaga, aga... kas papaiakonservi Tartus üldse müüakse? Mulle tundub, et mitte. Nii siis, kanapirukas virsikuga. Mahlane ja maitsev. Parasjagu vürtsikas. Eriti mõnus koos värske salatiga. 

Vaja läheb:

Põhi:
100 g võid
1 dl täisteranisujahu
3 dl jahu
0,5 tl soola
1,5 dl piima
2 tl kuivpärmi

Kate:
350 g kanafileed
15 cm jupp porrut
0,75- 1 spl karrit
1 tl soola
0,25 tl tšillipulbrit
3 suurt virsikupoolikut (konserveeritud)
2 dl hapukoort
2 muna
2 dl riivitud juustu

Kõigepealt valmistasin põhja jaoks taina. Selleks segasin kõik kuivained omavahel, lisasin toasooja või ja sooja (umbes 40-kraadise) piima. Sõtkusin kõik käega ühtlaseks ja jätsin umbes 20 minutiks kerkima. Taigen tuli vedelamat sorti, nii et esialgsest plaanist seda õhukeseks rullida, ei tulnud midagi välja. Tõstsin taina küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva pirukavormi (26 cm) põhjale. Sõrmedega siludes ja venitades katsin vormi põhja ja ääred. 
Tükeldasin kanafileed ja pruunistasin koos porruga pannil. Maitsestasin soola, karri ja tšilliga. Jahutasin. Katsin pirukapõhja kana- ja virsikutükkidega,  ning valasin peale muna hapukoore segu. Puistasin piruka üle riivjuustuga. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 35 või veidi rohkem minutit. 

Retsept nägi ette, et tainast tuleb panna neljandik kõrvale, pirukale kaunistuste tegemiseks. Proovisin, aga loobusin kaunistuste nikerdamisest. Esiteks oli taigen nii pehme, et mingit kaunistuselementi tervena pirukale tõsta oleks olnud võimatu. Teiseks pole ma varem tainast kaunistusi teinud ja pea oli täitsa tühi. Tegin ülejäägist hoopis minikaneelirulle. Samas tundus see neljandiku äravõtmine mõistlik, põhi oleks muidu liiga paks jäänud. 


Muna-tuunikalasarved




Viimasel ajal olen mitmeid Nami-Nami retsepte proovinud. Mulle meeldib kui saan meeldiva kasulikuga ühendada. No näiteks, kui blogi jaoks tehtud fotod leiavad ka mujal kasutust. Nami-Namis on praegu käimas fotokampaania. Kui proovin mõnd Nami-Nami retsepti, millel pole pilti juures, siis on mul võimalus ise sellele toidule foto teha. Lisaks loositakse retseptide katsetajate-pildistajate vahel toredaid auhindu. Mulle igatahes meeldib!
Need tuunikalasarved on kindlasti väärt proovimist. Väga pehmed ja mahedad. 


Vaja läheb:

4 dl jahu
100 g riivitud juustu
3 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
50 g võid
250 g hapukoort (20%)

Täidis:
2 keedetud muna
185 g tuunikalakonservi
1 väike sibul
peotäis hakitud tilli

Kõigepealt valmistasin taigna. Selleks segasin omavahel jahu, soola, küpsetuspulbri ja riivitud juustu. Lisasin sulatatud või ja hapukoore ning segasin kõik ühtlaseks. Kui taigen jääb väga kleepuvaks, tuleks jahu juurde lisada. Jagasin taigna kaheks ja rullisin kaks õhukest ringi. Lõikasin mõlemad ringid kaheksaks sektoriks. 
Täidise jaoks hakkisin sibula hästi peeneks, lisasin tuunikalakonservi (tuunikala vees), hakitud muna ja tilli. Jagasin täidise tainakolmnurkadele ja keerasin laiemast otsast alates sarvedeks. Küpsetasin 220-kraadises ahjus umbes 15 minutit.


Krevetimuffinid




Eile nägime Kutiga kahte kirjut liblikat. Käisime ajalehti toomas. Kutt peatus korraks ja demonstreeris tee peal, kuidas ta lehest uudiseid loeb. Ja siis äkki tuhises meist mööda üks liblikas. Ja teine ka, aga see teine tegi väikese puhkepausi ajalehe serval. Kutt oli tükk aega ehmatusest sõnatu. Ja mina üllatusest :) 
Sellised mõnusalt kevadised on ka need krevetimuffinid, mis on mul juba ammu "tahaks kindlasti küpsetada" asjade nimekirjas. Retsept Nami-Namist.


Vaja läheb:

2 muna
100 g krevetimaitselist toor- või sulajuustu
150 g kooritud krevette
2,5 dl jahu
2 spl nisukliisid
2 tl küpsetuspulbrit
2 spl õli
0,5 dl kohvikoort
0,5 dl hakitud tilli
0,5 tl sidrunipipart
0,5 tl soola
Vahustasin munad soolaga. Lisasin juustu ja mikserdasin ühtlaseks. Segasin munavahu hulka krevetid, hakitud tilli, sidrunipipra ja õli. Segasin omavahel jahu, nisukliid ja küpsetuspulbri ning segasin kõik kokku. Kuna taigen tundus liiga paks, lisasin natuke kohvikoort. Küpsetasin muffineid 200-kraadises ahjus 20 minutit. Sellest kogusest saab 10-12 muffinit.
Soolaga tasub ettevaatlik olla, kui kasutada samal ajal krevette soolvees ja sulatatud juustu. Need mõlemad annavad juba omajagu soolasust.

Peedimuffinid sinihallitusjuustuga


Peedi sinihallitusjuustu kooslust pole ma varem proovinud. Põnev. Retsept pärit Nami-Namist. Sattusin veidi segadusse kommentaare lugedes ja otsustasin soola lisada. Vale otsus. Sinihallitusjuust andis juba paraja soolasuse. Eks neid juuste on erineva soolasusega. Kui kanamuffinid olid hästi toitvad ja neid oli hea niisama süüa, siis peedimuffinid sobiks näiteks mõne püreesupi kõrvale.

5 dl jahu
2,5 tl küpsetuspulbrit
2 tl kuivatatud basiilikut
100-150 g sinihallitusjuustu
2-3 väiksemat keedupeeti 
2 dl rõõska koort
3 muna
3 spl õli
peotäis peterselli

Segasin omavahel kõik kuivained, lisasin riivitud peedi ja murendatud sinihallitusjuustu. Kloppisin lahti munad, lisasin koore ja õli ning segasin kuivainetega kokku. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 25-30 minutit.

Kanamuffinid




Ahjukana ei jõua kunagi korraga ära süüa. Vähemalt meie kolmekesi küll mitte. Tavaliselt teen ülejääkidest pastasalatit. Mõnikord saabki kana ainult salati pärast küpsetatud :) Aga seekord oli isu hoopis muffinite järele. Retsept inspireeritud singi-juustumuffinitest ja Ragne kana-juustukeeksist. Need muffinid on nii maitsvad, et saavad ebaõiglaselt ruttu otsa. Samas on need ka väga toitvad, mistõttu annab kõht peagi märku, et on aeg see hirmus pugimine lõpetada. 

Vaja läheb:

2 muna
2 dl piima
1 dl õli
3 dl jahu
2 dl täistera nisujahu
100 g kodujuustu
100 g sinihallitusjuustu
0,5 tl soola
1 tl paprikapulbrit
1 punane paprika
200 g ahjukana

Segasin ühes kausis jahud, küpsetuspulbri ja maitseained. Lisasin tükeldatud kana ja paprika. Kloppisin teises kausis munad, lisasin piima, õli, kodujuustu ja murendatud sinihallitusjuustu. Segasin kõik kokku, jagasin taigna muffinipanni pesadesse ja küpsetasin 200-kraadises ahjus 25-35 minutit.


Kapsapirukas




Tükk aega on olnud isu mingi soolase piruka järele. Kapis oli poolik kapsapea ja saigi üks kapsapirukas küpsetatud. Aluseks kapsapiruka retsept raamatust "Pirukad 2". Lehetaigna asemel tegin põhjaks juustu-muretaigna. Lõpptulemus ületas ootusi. Mõnus, kapsast krõmpsuv mahlane ja mahedamaitseline pirukas. 

Vaja läheb:

Põhi:
100 g võid
2 dl jahu
2,5 dl riivjuustu
1 tl küpsetuspulbrit

Kate:
500 g kapsast
1 tl soola
1 tl suhkrut
hakitud tilli
100 g kodujuustu
100 g riivjuustu
2 keedetud muna
100 g hapukoort
2 muna

Lõikasin kapsa peenikesteks ribadeks ja keetsin väheses vees poolpehmeks. Maitsestasin soola, pipra ja tilliga. Kurnasin sõelal. Valmistasin põhja. Segasin pehme või ja kõik teised põhja ained ühtlaseks taignaks. Surusin taigna 26 cm läbimõõduga vormi põhja, torkasin kahvliga sisse augud, asetasin peale raskuse (küpsetuspaberile valatud tanguterad) ja eelküpsetasin põhja 225-kraadises ahjus 10-15 minutit. Segasin kapsale juurde juustud ja hakitud keedetud munad. Valasin katte ühtlaselt eelküpsenud põhjale ning kallasin üle muna-hapukoore seguga. Küpsetasin pirukat 200-kraadises ahjus umbes 40 minutit. 


Seenesai



Väga lihtne ja maitsev küpsetis supi kõrvale... Ka ilma seenteta... näiteks ürtide, seemnete või miks mitte singiga. Maitsevõid või toorjuustu peale ja sobib järgmisel hommikul tee kõrvale ka mõnusasti. Algne retsept, mis on pärit raamatust "Ahjusoojad saiad-leivad", sisaldab tegelikult šampinjone ja lisaks veel 2,5 dl hakitud suvisibulat. Sibulat mul polnud ja šampinjonid asendasin kukeseentega.

Vaja läheb:

2,5 dl nisujahu
2 dl täisteranisujahu
4 tl küpsetuspulbrit (ei saanud aru, miks nii palju, aga panin igaksjuhuks ikka :)
0,5 tl soola
1 pressitud küüslauguküüs
2 spl hakitud peterselli
2,5 dl kukeseeni
1 muna
1,25 dl keefiri
peale puistamiseks linaseemneid

Ajasin pannil õli kuumaks, lisasin pressitud küüslaugu ja kuumutasin minuti jagu. Lisasin seened (olid juba varem võiga läbi praetud) ja peterselli ning jätsin jahtuma. Segasin omavahel jahud, soola ja küpsetuspulbri. Kloppisin muna lahti, segasin keefiriga ning lisasin seentele. Kallasin segu jahu hulka ja segasin ühtlaseks. Panin taigna küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja vormisin jahuste kätega kettaks. Määrisin pealt piimaga ja puistasin peale linaseemneid. Küpsetasin 175 kraadises ahjus veidi üle 45 minuti.

Profitroolid



Nami-nami keedutainateemalisest kooskokkamisest inspireerituna tegin isadepäevaks lõhe- ja singitäidisega profitroole. Kuna maal viskas mikser vedrud välja (just siis, kui mul oli plaanis rullbiskviiti ja keedutainast teha), tegin taigna puulusikaga segades. No see on paras sport, aga siiski täiesti teostatav. Keedutainas õnnestus seekord paremini. Vähemalt saavutasin õige konsistentsi, sest võtsin lisaks ühe muna, mida vähehaaval taignale lisasin kuni see paraja paksuse saavutas.

Proovisin ära ka vee piserdamise küpsetusplaadile, et taskud pealt kõvad ei jääks. Põhimõtteliselt toimis, kuigi üks plaaditäis taskuid tuli ikkagi väga krõbeda koorikuga, sest unustasin need liiga kauaks peale kuumuse maha keeramist ahju. Nüüd lugesin veel ühest nipist. Selleks, et liigne niiskus taskute seest välja pääseks, tuleks valmis tuuletaskud puutikuga läbi torgata ja siis mõnes ajaks tagasi ahju panna.


Keedutaigna retsept on sama, mis luikedelgi. Täidised olid seekord soolased, aga samuti hästi lihtsad.

SINGI - ANANASSITÄIDIS:

200 g maitsestamata toorjuustu
100 g suitsusinki
väike purk konservananassi
soola
pipart
kaunistamiseks värsket tilli

Singi ja ananassi hakkisin peeneks ja segasin koos maitseainetega toorjuustu sisse. Lasin külmas mõned tunnid maitsestuda.

LÕHETÄIDIS:

200 g maitsestamata toorjuustu
100 g soolalõhet
1 spl hakitud tilli
valget pipart
kaunistamiseks sidrunit, tomatit

Panin kõik ained kaussi ja saumikserdasin kreemiks. Lasin samuti mõned tunnid külmas maitsestuda. Poest ostetud soolalõhe osutus väga soolaseks, nii et ka kreem sai veidi liiga soolane.

Kukeseenemuffinid


Ma ei tea, kas ainult mulle tundub nii või ongi nii, et kukeseene maitset kukeseenemuffinites ja -pirukates tunda ei ole. Oma sünnipäevaks tehtud kukeseenepirukas oli peekon see, mis põhilise maitse andis. Nende muffinite puhul oli juustu maitse päris tugev. Seened on küll hamba all tuvastatavad - mõnusad vetruvalt krõmpsud, aga no ei ole seda head kukeseene maitset. Seda, mis tuleb esile siis, kui kukeseeni võis praadida ja vähese soolaga maitsestada. Jahu ja kõik need teised komponendid matavad õrna kukeseene maitse lihtsalt enda alla. Seega hakkasin mõtlema, et kui seda õiget maitset ei ole, siis pole ju mõtet kukeseeni niisama "raisata". Sööks ja naudiks neid otse pannilt. Et kui seenepirukas, siis olgu ikka tuntav seenemaitse.
Retsept raamatust "Muffinid 2". Lisasin vaid veidi basiilikut, sest see pidavat kukeseentega hästi sobima. Ja Nami-Nami uue kooskokkamise teemaga - seenepirukad- sobivad need muffinid ka kokku.

Vaja läheb:

200 g kukeseeni
5 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
0,5 tl musta pipart
2 muna
2,5 dl piima
1 dl õli
120 g riivjuustu
kuivatatud basiilikut

Praadisin kukeseeni väheses või-õli segus. Maitsestasin õrnalt soolaga. Ühes kausis segasin omavahel kuivained - jahu, kaerahelbed, küpsetuspulbri, soola ja pipra. Teises kausis vahustasin munad, segasin juurde piima ja õli ning seejärel juustu ja seened. Siis segasin juurde jahusegu. Küpsetasin 175-kraadises ahjus umbes 30 minutit.

Isegi kui seda loodetud kukeseenemaitset tunda ei olnud, olid need ikkagi ühed head soolased muffinid, mis sai kiiresti nahka pistetud.

Võileivatort

Nagu ema-isa sünnipäeval välja hõigati, on meie suguvõsas jõulutraditsiooniks laste tegemine. Tõestuseks see, et august ja september on sünnipäevadest kirju :)

Isa arvas, et tema sünnipäevaks torti ei tahagi, sest see on liiga magus. Parema meelega sööks ta hoopis õunakooki. Aga ma ei jätnud jonni ja tegin talle ikkagi tordi. Soolase. Elu esimese võileivatordi. Toetusin Nami-Namist leitud retseptile. Minu arvates on sealses retseptis täidise kogus liiga suur, sest minul tuli kahekihilise tordi asemel neljakihiline. See muidugi tähendas seda, et pidin käima enne poe sulgemist veel kiiruga röstsaia juurde ostmas.

Vaja läheb:

36 viilu röstleiba või -saia
400 g sinki
200 g toorjuustu
400 g Felixi kurgisalatit
3 dl majoneesi
1 dl hapukoort

Katteks ja kaunistuseks:
2 dl majoneesi
2 dl hapukoort
1,5 tl liha üldmaitseainet
riivitud juustu
mõned kirsstomatid
värsket kurki
100 g õhukesi singiviile
1 punane paprika
hakitud tilli

Segasin toasooja toorjuustu hapukoore ja majoneesiga ning lisasin väikesteks kuubikuteks hakitud singi ja kurgisalati. Lõikasin röstleibadel ja -saiadel (kasutasin mõlemaid) ääred ära ja ladusin 3x3 viilu alusele. Määrisin peale täidist ja ladusin uue kihi leibu. Kellele meeldib mahlasem võileivatort, võiks leibasid vähese puljongiga immutada. Mina ei immutanud, aga lõpptulemus oli minu arvates siiski mahlane. Kui viimane kiht täidist määritud ja leivad peale laotud, jätsin tordi toidukilesse mässitult järgmise päeva õhtuni külma seisma. Kaunistasin vahetult enne lauale panemist. Segasin majoneesi ja hapukoore maitseainega, määrisin tordi peale ja külgedele. Küljed katsin hakitud tilliga. Tordi peale puistasin riivjuustu ja kaunistasin singiviilude, tomatite, kurgi ja hakitud paprikaga.

Täitsa mõnus oli. Isale oleks kindalsti kalaga tort rohkem meeldinud, aga esimeseks katsetuseks ei julgenud seda valida.

Päikeseline kukeseenepirukas


On hea kui peres leidub inimesi, kes suurima hea meelega seenel käivad. Seekordne seenelkäik oli hästi ajastatud. Palusin endale ka natuke kukekaid, et saaks külalistele pirukat teha.
Onu seeni ei söö. Tema arvates on seened maahallitus ja hallitust tema juba suhu ei pista. Aga on varemgi juhtunud, et Onu sööb pirukat, kus seened sees. Seekord oli külaliste seas ka üks mitte seenesööja, aga pirukas maitses sellegipoolest hästi :)


Juba tükk aega olen mõelnud, et võiks kukeseenemuffineid teha, aga pirukas on ikka pidupäeval sobilikum. Sirvisin oma pirukaraamatud läbi, aga ei leidnud sellist nagu hing ihaldas. Lõpuks leidsin mõnusa kukeseenepiruka Ragne blogist. Tegin väikesed muudatused pirukapõhjas, täidis jäi samaks.

Vaja läheb:

150 g võid
3,5 dl jahu
0,5 tl soola
2 spl vett
2 tl mooniseemneid

Täidis:
1 sibul
300 g kukeseeni
100 g suitsupeekonit
2 tl tilli
soola, pipart

Kate:
2 dl hapukoort
2 muna
75 g valgehallitusjuustu (Camembert)

Segasin jahu soola ja mooniseemnetega, lisasin võitükikesed ja segasin läbi. Lisasin vee ja sõtkusin käega taignaks. Surusin taigna küpsetuspaberiga vooderdatud lähtikäiva vormi (26 cm) põhja ja äärtesse ning eelküpsetasin 200 kraadises ahjus 10 minutit. Täidiseks praadisin sibulat ja kukeseeni võis seni kuni seentest eraldunud vedelik aurustus, lisasin siis peekoni ja tilli, maitsestasin soola, pipraga. Valasin segu poolküpsele põhjale. Katteks kloppisin munad lahti ning segasin juurde hapukoore. Kallasin muna-kooresegu pirukale ning ladusin peale juustuviilud. Küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 40 minutit.

Unustasin põhjale kahvliga augud torgata ja ühel hetkel oli mul ahjus suur pirukapall, mis nägi välja nagu hakkaks kohe-kohe lõhkema. Torkisin siis teda veidi noaga, aga see oli ajutine lahendus. Õnneks nägi pirukas lõpuks ikkagi hea välja.

Ragne tegi pirukapõhja köömnetega. Mina köömneid ei armasta, aga tahtsin kindlapeale ka midagi põhjale lisada :) Panin siis mooniseemneid. Arg nagu ma olen, eriti esimesel korral, koonerdasin kõvasti. Maitset polnud tundagi. Kindlasti oleks põhi põnevam olnud, kui oleks mooniseemnetest täpilisem olnud. Üle ei maksa muidugi pingutada, aga arvan, et halba maitset need ei anna. Järgmisel pirukateol proovin järele.

Singi- koorepirukas


Singipirukas on ka hea. Lõhn oli nii isuäratav, et see ei jätnud ka Pollat ükskõikseks. Sellepärast trügiski ta koos pirukaga pildile. Arvab, et on nähtamatu, aga on tegelikult täitsa nähtav seal võõrasemade varjus :) Nii kana- kui singipirukas on pärit raamatust "100 pirukat".

Vaja läheb:

150g võid
3 ja pool dl jahu
pool tl soola
2 spl vett

Kate:
200g sinki
3 muna
3 ja pool dl kohvikoort
1 suur sibul
pool tl soola
valget pipart
2 dl riivjuustu

Põhi on täpselt sama, mis eelmisel pirukal ja vajab samuti 10 minutit eelküpsetamist. Sibula ja singi pruunistasin pannil ja valasin poolküpsele põhjale. Raputasin peale riivjuustu. Kloppisin munad, lisasin maitseained ja segasin koorega ning valasin pirukale. Küpsetasin umbes 30 minutit.