VAHVAT VASTLAPÄEVA!

Meie maiustame täna selle hiigelkukliga! Kuidas see täpselt välja kukub, ei tea, sest 1 kilo ja 6 grammist vastlakuklit polegi nii lihtne nahka pista, kui alguses tundus. Aga nalja peab ju saama, eriti kui lume osas asi naljast kaugel on. Vaatame, mis näo lapsed koju tulles teevad ...

Kukli küpsetasin samast tainast, millest tegin vaarikasüdamed. Seal postituse lõpus on ka mõned nipid, mida pärmitaina õnnestumiseks kasutan. Sellest tainakogusest tegin 4 tavasuuruses kuklit ja ülejäänud taina vormisin üheks suureks kukliks. Vahele panin moosi ja 400 ml vahukoort. Lõhnab igatahes imeliselt!

Nüüd on siis kõik variandid proovitud - klassikalised, ühe ampsu vastlakuklid ja hiigel kukkel (:

Kui hernesupist seajalad välja koogitud, siis võiks ju vurri ka teha!

Lõbusat vastlapäeva!

Leave a Comment Magus, Sai

Share:

MAGUSAD VAARIKASÜDAMED

See oli tõeliselt hea pärmitaina päev! Mul kipub pärmitainas tavaliselt kas vähe kerkima, üle kerkima või kuivaks küpsema, aga need vaarikasüdamed õnnestusid nii hästi, et ise ka ei usu, et mina need küpsetasin. Õigel ajal õnnestusid, sest külalised tulid ja nüüd nad arvavad, et ma oskan jube hästi küpsetada (:

Oma osa on siin muidugi Nami-Nami vastlakuklite väga heas retseptis, sest just selle võtsin aluseks. Ja loomulikult ei tulnud ma ise selle peale, et tainas südameteks keerutada (idee siit). Nii kui sinna Pinteresti ära eksid, nii kaob igasugune vajadus ise mõelda. Komistad aga järjest lahedate ideede otsa ja kui aega leiad, proovid neid järele teha. No nii palju ma ikka ise mõtlesin, et retsepti oma äranägemise järgi kohendasin. Võib-olla ühel ilusal päeval on mul jälle nii palju aega, et vaimul on mahti pelae tulla ja mõnele ägedale ideele saab oma nime külge pookida.

MAGUSAD VAARIKASÜDAMED
u 12 tk

Pärmitainas
2,5 dl leiget piima
25 g pärmi
400 g jahu
100 g sulatatud võid
1 toasoe muna
1 dl suhkrut
0,5 tl soola
0,5 tl peenestatud kardemoni

Vaarikatäidis
250 g vaarikaid
1,5 dl suhkrut
1 tl peenelt riivitud apelsinikoort
1 tl vanillisuhkrut
1 sl maisitärklist

Hõõrusin pärmi 1 sl suhkruga vedelaks ja segasin leige piimaga. Lisasin umbes 150 g jahu, kloppisin ühtlaseks. Katsin tainakausi toidukilega ja jätsin sooja kohta kerkima (u 20-30 minutiks).

Kuni tainas kerkis, sulatasin või ning kloppisin muna suhkruga lahti (et sulavõi jahtuks ja muna jõuaks toasoojeneda). Seejärel valmistasin vaarikatäidise. Panin vaarikad suhkruga potti ja kuumutasin vaikselt moosiks. Lisasin apelsinikoore, vanillisuhkru ja maisitärklise ning kuumutasin kuni segu oli mõnusalt paks. Tõstsin täidise õue jahtuma.

Segasin omavahel ülejäänud jahu, soola ja kardemoni. Lisasin eelkerkinud tainale sulavõi ning segasin taina ühtlaseks. Seejärel lisasin muna ja segasin jälle ühtlaseks. Viimasena sõtkusin hulka jahusegu. Sõtkusin tainast mõned minutid, kuni see käte ja kausi küljest lahti lõi. Katsin kausi toidukilega ja tõstsin sooja kohta kerkima. Lasin kerkida kahekordseks.

Sõtkusin kerkinud taina jahusel laual kergelt läbi. Rullisin ristkülikukujuliselt lahti. Määrisin peale jahtunud vaarikatäidise. Lõikasin taina terava noaga u 3 cm ribadeks. Rullisin ribad mõlemast otsast keskele kokku ja asetasin lõikepind all võitatud vormi. Süda tekib justkui iseenesest, natukene võib kohendada ja väljavalgunud täidist tagasi südame keskele tõsta. Selliseid südameid võib küpsetada ka üksikult küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil, jättes saiakeste vahele ruumi kerkimiseks.

Küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni saiad olid küpsed ja pealt mõnusalt pruunid (u 15 minutit).

Kuna pärmitainas on pirtsakas (armastab sooja), siis mina kasutan selliseid nippe:

• soojendan kraaniveega kausi, milles hakkan tainast tegema (mul asuvad kausid jahedas sahvris);
• soojendan piima - see peab käega katsudes olema leige, kindlasti mitte kuum!
• klopin külmkapist võetud muna aegsasti lahti, et see jõuaks toesoojeneda (või hoian külma muna mõnda aega sooja veega tassis);
• jälgin, et sulavõi ei oleks tainasse lisamisel liiga kuum;
• sõtkun tainast soojade kätega (mul on käed pidevalt külmad);
• käin eelkerkivat ja kerkivat tainast aeg-ajalt kontrollimas, et see üle ei kerkiks (siis on kohe haput lõhna tunda). 
• kergitan tainast sooja radika läheduses või põrandaküttega põrandal.

Leave a Comment Magus, Sai

Share:

Soome sarvekesed

Selle retsepti sai minu ema oma sõbranna käest, kes küpsetab neid suhkrust ja võist nõretavaid imemaitsvaid sarvesaiu igal aastal jõulupühade ajal. Ema ei ole mul teab mis suur küpsetaja, aga need saiakesed õnnestuvad tal alati hästi. Kui keset suve sellise hea retsepti otsa komistad, ei taha küll jõule ootama jääda! 

Valmistusviisi poolest meenutavad neid õunapirukaid, mis on ka väga head ja tasub kohe saabuva õunauputuse tarvis meelde jätta, aga suhkrusarvekeste tainas kerkib hoopis külmkapis. Pärmitainas külmkapis? Täitsa imelik jah!

Ma olen selle pärmitainaga maadelnud küll ja veel. Ei ta kerkinud sugugi ja ahjust tulid ikka ja jälle kivikõvad saiad. Kui ma ühel hetkel aru sain, et pärmitainas armastab sooja, siis hakkasin enne tainategu kaussi sooja voolava vee all hoidma ja oma käsi ka, enne sõtkumist. Mul lihtsalt on käed alati jääkülmad. Siis nagu hakkaski vaikselt looma - saiakesed õnnestusid. Ja nüüd ilmub hoopis välja pärmitaina retsept, kus tainas kerkib külmkapis. Mõistusevastane ju! Kusjuures kerkib lausa mühinga (:

Lastele maitsevad sarvesaiad väga, väga ...

SOOME SARVEKESED

7 g kuivpärmi (või 30 g presspärmi)
2 sl leiget vett
200 g võid
3 toasooja muna
200 g toasooja hapukoort (20%)
2 sl suhkrut (kuhjaga)
1/4 tl soola
7-8 dl jahu
suhkrut taina vormimiseks

Lahustasin pärmi leiges vees. (Seda, et kuivpärmi ei pea ilmtingimata jahuga segama ja võib ka vedelikus lahustada, õpetas Jamie Oliver oma Rootsi saates, kus ta valmistas neid mustikasaiu). Sulatasin või ja jätsin jahtuma. Segasin omavahel munad, soola, suhkru ja hapukoore. Lisasin sulavõi. Segasin järk-järgult hulka jahu kuni tainas lõi käte ja kausi küljest lahti. Tainas peaks jääma pigem pehme, jahuga ei maksa liialdada. Katsin tainakausi toidukilega ja tõstsin tunniks ajaks külmkappi.

Sõtkusin kerkinud taina jahusel laual kergelt läbi ja jaotasin neljaks võrdseks tükiks. Vormisin tükkidest ümmargused pätsid. Rullisin pätsid ükshaaval õhukeseks ja lõikasin 12-ks sektoriks (võib ka 8-ks). Tõstsin tainatükid suhkruga kaetud alusele. Patsutasin mõlemalt poolt, et suhkur taina külge hakkaks ning keerasin laiemast otsast alustades rulli. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 12 minutit. 

Originaalis peaks saiakesed seest "vedelaks" jääma ehk nätsked olema ja veeretama peaks neid tavalises suhkrus. Minu omad tulid siiski pigem läbiküpsenud ja kasutasin Ameerika mustikamuffinitest järgi jäänud riivitud sidrunikoorega segartud suhkrut. Võiks proovida ka mõne pruuni suhkruga, kaneeli-suhkruseguga või miks mitte ka riivjuustuga.

Prindi retsept

. . . . .

Enne kui saiakesed ahju paned, mine vaata Nami-Nami uuenenud koduleht üle! Kindlasti hakkab seal silma põnevat lugemist, huvitavaid retsepte ja viiteid nii toiduga seotud üritustele kui uudistele. Piilu ka kaasautorite lehele ja saad teada, kes aitavad Pillel Nami-Namit lugejate jaoks huvitavamaks ja veel paremaks muuta (: 

2 comments Magus, Sai

Share:

ÜHE AMPSU VASTLAKUKLID

Ei noh, naera puruks! Ma siiralt uskusin, et täna on vastlapäev. Nagu näha, küpsetasin isegi vastlakukleid. Oleks lumi maas, ma oleks kelgutama ka läinud. Hea, et herneid likku ei pannud (:

Loll pea on ihu nuhtlus, ma ütlen!

Ja teine nali on see, et meie peres ei sööda juba ammu pulga otsast ainult pulgakooke. Lihapalle, võileiba, õuna, kaneelirulle, juustu, mida iganes pulga otsa torgata annab. Lapsed lähevad täiesti pöördesse! Söök pole oluline, pulk on põhiline. Sellepärast tunduski igati loogiline vastlakuklid pulga otsa panna. Täpselt paras amps ja nina jääb ka puhtaks!

 

 

Tegin kuklid Nami-Nami vastlakuklite retsepti järgi. Olen seda korduvalt kasutanud ja iga kord õnnestub. Mina teen taigna kuivpärmiga, sest see on alati sahtlinurgas olemas. Poolest kogusest voolisin pallikesed, teisest poolest tegin väikseid kaneelirulle.

 

Soovin ette pikka liugu ja magusaid kukleid, 4. märtsiks, kui normaalsed inimesed vastlapäeva peavad :P

 

 

7 comments Magus, Sai

Share:

KÕRVITSAKUKLID

Maitse tainast! Maitse tainast! Maitse tainast! Mul juhtub just pärmitainaga nii, et maitsen valmis saiu ja avastan - ups, täiesti magedad! Seda on ikka päris mitu korda juhtunud. Varsti ei saa enam kahe käe sõrmedelgi üles lugeda :P Ja ikka on veel vähe, et oma tobedast veast õpiksin. 

Võib-olla on asi hoopis pärmitainas. Pabistan alati liiga palju, kui pärmitaina tegemise ette võtan. Üldse ei ole kaugel need ajad, kui ahjust kivikõvad saiad välja võtsin. Nüüd ma muidugi tean, et jahuga ei maksa liialdada, aga kerge ärevus on ikka hinges ja siis ununebki... No ja ega alati saa retsepti ka usaldada, et paned ettenähtud soolakoguse ära ja siis usud, et ongi hea. MAITSTA TULEB! Ja ikka alguses, sest valmissõtkutud tainale soola lisades ei segune see enam ühtlaselt.

Loomulikult juhtus mul nende imeilusate kollaste kõrvitsakuklitega ka nii, et need tulid täiesti magedad (: Kõik muu aga kukkus hästi välja - tainas kerkis ilusasti, kuklid küpsesid ühtlaselt ja olid veel järgmiselgi päeval mõnusalt pehmed. Teeksin neid iga kell uuesti! 

Kõrvitsakuklid

2 dl kõrvitsapüreed (ahjus röstitud kõrvitsast)
1,5 sl vedelat mett või siirupit
0,5 dl õli
400-450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi (11 g)
100 g riivitud juustu
määrimiseks muna
pealepuistamiseks kõrvitsaseemneid

Segasin kuivpärmi jahuga. Teises kausis segasin käesooja kõrvitsapüree soola, mee ja õliga. Valasin vedeliku kuivainete hulka ja segasin ühtlaseks tainaks. Sõtkusin kuni tainas muutus läikivaks ja tuli kausi küljest lahti. Katsin kausi toidukilega ja panin 40-kraadisesse ahju kerkima. Kui tainas oli kerkinud kahekordseks, vajutasin selle kergelt alla ja sõtkusin sisse riivitud juustu. Vormisin taina kukliteks. Lasin kuklitel rätiku all pool tundi kerkida, seejrel määrisin need lähtiklopitud munaga ja raputasin peale seemned. Küpsetasin 210-kraadises ahjus 10-15 minutit. 

Algretsept Tuuli blogist.

7 comments Sai, Soolane

Share:

Pühadeks saia!

Ma ei tea, kus ma elanud olen, aga mul polnud õrna aimugi, et mujal maailmas küpsetatakse lihavõtete ajal värvitud munadega pühadesaia. Pidin kohe järgi proovima. Munad võib sättida kringli sisse, punuda ümber väikesed pesad või pakkida nad hoopis palmikusse nagu pisikesed beebid. Siin on näiteks munadele näod pähe joonistatud. Selles samas blogis on ka õpetus, kuidas muna taina sisse punuda.

Sibulakoored ja vana sokk - nii on meie peres juba ammustest aegadest mune värvitud. Olen proovinud ka keemilisi värve ja lakke, vildikaid ja mida kõike veel - kõige ilusamad munad saab ikka sibulakoortega. Sellist pühadesaia küpsetades on nagunii mõistlik looduslikke värve kasutada, siis saab rahuliku südamega saia pintslisse pista (:

Saiataina võib teha soolase või magusa, nii kuidas isu on. Munad tuleb eelnevalt keeta/värvida, siis taina sisse sättida ja küpsetada nii nagu pärmitainast saia või pirukat ikka. Mina tegin parasjagu Nami-nami kaneelirulle, järgisin sealset retspti ja munad said magusa ümbrise. 

7 comments Munadepühad, Sai

Share: