Vaarikamoos vanilliga ja nektariini-vaarikamarmelaad

Ma ei tea, kuidas mujal, aga siin lõuna pool (Viljandi, Tartu) on tõeliselt hea vaarika-aasta! Isegi nii hea, et ei pea vaarikakasvatajalt lisa tellima. Ilusad suured ja puhtad marjad. Esimene sats karpidesse ja sügavkülma, teine moosiks. Ma ei ole suur moosi keetja, kuigi keetmine ise on kõige lihtsam. Aga see ettevalmistus - see võtab ju igasuguse moosiisu ära! Otsi purke, kraabi vanu silte, steriliseeri... 

Kui marju on palju ja need ämma poolt lausa koju kätte tuuakse, siis muidugi ei jää muud üle, kui moositegu ette võtta. Vanade siltide kraapimisele kulus peaaegu tund aega enne kui leidsin pudeli värvilahustit. Küünelakieemaldaja jäi seekord nõrgaks. Hellmann's majoneesi tootjad võtavad seda siltide kleepimist ikka väga tõsiselt (:

Keetsin Nami-Nami retseptide järgi vaarikamoosi vanilliga ja nektariini-vaarikamarmelaadi. Mõlemad moosid on proovimist väärt! 

VAARIKAMOOS VANILLIGA

1 kg vaarikaid

2 vanillikauna

500 g moosisuhkrut

Puhastasin vaarikad. Lõikasin vanillikaunad pikuti pooleks. Panin vaarikad, vanillikaunad ja suhkru kihiti potti. Kuumutasin keemiseni ning lasin umbes 10 minutit vaikselt podiseda. Aeg-ajalt segasin. Koorisin vahu. Tõstin vanillikaunad välja ja kraapisin seemned noa otsaga välja. Seemned lisasin moosile. Tõstsin moosi steriliseeritud purkidesse ja keerasin kaaned peale. 

NEKTARIINI-VAARIKAMARMELAAD

8 nektariini

1 kg vaarikaid

1 dl vett

1 kg moosisuhkrut

Pesin nektariinid, eemaldasin kivid ning lõikasin viljaliha väikesteks tükkideks. Panin vaarikad, nektariinid ja vee potti ning keetsin tasasel tulel 5 minutit. Lisasin moosisuhkru ja keetsin veel mõned minutid. Koorisin vahu. Valasin moosi steriliseeritud purkidesse ja sulgesin õhukindlalt. 

2 comments Hoidised, Magus

Share:

Vaarikavõie

Vaarikad ongi varsti otsas. Sellel aastal on tõsine vaarika-aasta olnud. Purgid ja sügavkülm on täis, nüüd vaja veel kõht korralikult viimastest marjadest punni süüa (: Proovisin vaarikavõiet. Väga mõnus! Eriti niisama purgist limpsida.

Palun väga vabandust, et Koopatibi blogi teadmata kadunuks jäi. See juhtus kogemata. Plaanis oli Koopatibi kiiresti ühe õhtuga Virgaks Vispliks muuta, aga siis juhtus üks äpardus teise otsa ja nii ta läks. Igatahes, olen nüüd tagasi! Koopatibi vanad retseptid on endiselt alles - leitavad blogi otsingu kaudu ja ülevalt menüüst retseptide lehelt. Ärge pikka viha pidage! (:

VAARIKAVÕIE

5 dl vaarikaid

100 g suhkrut

2 muna

3 sl toasooja võid

Kuumutasin vaarikaid tasasel tulel aeg-ajalt segades 5 minutit. Surusin marju vastu poti seinu, et võimalikult palju mahla eralduks. Valasin vaarikad sõelale ja hõõrusin lusikaga läbi sõela. Segasin saadud püree hulka suhkru ja lahtiklopitud toasojad munad (ettevaatlikult, peene nirena). Kuumutasin vesivannil pidevalt segades umbes 10 minutit kuni segu paksenes. Mul mulises vesivann ikka korralikult ja kasutasin segamiseks visplit, mistõttu segu läks vahtu ja paksenemiseks kulus üsna vähe aega. Õigem oleks seda rahulikumalt teha 20-30 minuti jooksul, sest liiga kuumas hakkab muna küpsema ja võide sisse jäävad munatükid. Lusikaga segades ei lähe võie ka vahtu ja jääb tumedamat värvi, kui minu oma. Ühesõnaga, ma olin kärsitu (: 

Tõstsin poti tulelt, lasin segul veidi jahtuda ja segasin sisse või. Valasin steriliseeritud purkidesse.

Vaarikavõie säilib külmkapis 1-2 nädalat.

Algretsept Nami-Namist.

Leave a Comment Hoidised, Magus, Nami-Nami

Share:

PÕHJAMAA SIDRUNID JA TURUTÄDI ÕPETUS

Kui sul on, siis sa ei taha, aga kui sul ei ole, siis sa pead ilmtingimata saama. Nii on paljude asjadega. Kunagi kasvas maal magamistoa akna all ebaküdooniapõõsas. Ilus oli vaadata. Lapsena ei osanud ma nende kivikõvade punnidga muud peale hakata, kui hambad sisse lüüa ja siis hapu näoga need üksteise järel sirelipõõsasse lennutada. Vanaema tegi mõnel aastal moosi, aga see oli ka kõik. Nüüd on põõsas välja juuritud ja mina käin turul ebaküdooniaid ostmas (:

Sellel päeval, kui ma turule jahile läksin, oli seal üks kena tädi, kes müüs tõeliselt ilusaid ebaküdooniad. Ta rääkis, et korjab ainult kollaseid vilju, mitte kunagi rohelisi. Ja tõepoolest, väljakaalutud kilostes kottides ilutsesid kollased küpsed ebaküdooniad, mis kutsusid kohe hambaid sisse lööma. Oleks tahtnud neid süüa nagu tavalisi õunu (: Kuna tädi paistis heas tujus olevat (teadagi neid turumutte, mõnikord porisevad nii et vähe pole ja annavad raha valesti tagasi, meelega), uurisin kuidas tema ebaküdooniaid sisse teeb. Ütles, et paneb suhkruga seisma, nii pidavat kõige parem olema. Turutädi õpetussõnu silmas pidades panin minagi ostetud ebaküdooniad suhkruga purki. 

Ebaküdooniate puhastamine on tõeliselt aeganõudev töö. Kilo õunte (just nii neid vilju tegelikult nimetatakse) puhastamiseks kulus poolteist tundi ja mõni minut pealegi. Tükk aega leiutasin parimat viisi seemnete kättesaamiseks. Kõige kiiremini õnnestus see nii - väikese terava noaga vili ristipidi pooleks ja siis neljaks. Seejärel seemnekoda välja. Valus pöial ja hulgaliselt põrandale laiali hüpanud pisikesi pruune seemneid viisid vägisi mõttele, et see jääb küll esimeseks ja viimaseks korraks, kui ma ebaküdooniatest midagi teen (: Aga see, mis nendest lõpuks välja tuli - selle nimel tasub vaeva näha!

Turutädi soovitused:

- pese ebaküdooniad külma veega puhtaks;

- puhasta seemnetest ja lõika õhukesteks viiludeks või väikesteks tükkideks;

- arvesta 1 kg ebaküdooniate kohta 1,2 kg suhkrut;

- pane ebaküdooniatükid vaheldumisi suhkruga emailpotti ja sega korralikult läbi;

- ära pane hoidist enne purki, kui suhkur on täielikult sulanud, vastasel korral võib hoidis käärima minna (tädil on kodus puupliit ja tavaliselt paneb ta poti peaaegu jahtunud pliidile, nii sulab suhkur kiiremini);

- säilita hoidist külmkapis (säilib kuni neli kuud);

- kasuta siirupit morsi tegemiseks, ebaküdooniatükke tee ja magustoitude sisse või niisama näksimiseks;

- ära pane ebaküdooniahoidist kuuma tee sisse, muidu kaotab see oma tervistava toime nagu mesigi (vesi võib olla kuni 40 kraadi);

- kui sa tunned, et oled külmetunud ja haigus hakkab võimust võtma, joo kindlasti ebaküdooniateed või söö hoidist lusikaga otse purgist;

Tegin ebaküdooniahoidist esimest korda ja turutädi soovitused läksid igati asja ette. Puhastatud kujul oli mul ebaküdooniaid vähem kui 1 kg ja tegin hoidise 1 kg suhkruga. Surusin ebaküdooniatükid tihedasti purki ja sain ühe Hellmannsi majoneesi purgi jagu hoidist, lisaks poolteist majoneesipurki siirupit. Olen kasutanud morsi tegemiseks, tee sisse, jäätise peale ja niisama näksinud. Hoidis väheneb silmnähtavalt. Oleks pidanud rohkem tegema, pikk talv veel ees! 

Ebaküdooniat võib kasutada sidruni asemel. Samamoodi hapu ja C-vitamiinirikas. Sobib hoidistamiseks happevaeste puuviljade ja marjadega. Meie oma põhjamaine sidrun (: Kunagi tahaks proovida ka ebaküdooniamoosi, niisama puhtal kujul ja kõrvitsaga. Pean endale põõsa muretsema!

6 comments Hoidised

Share:

PARADIISIÕUNTEST ÜHT JA TEIST

Appi, ma ei saa aru, kuhu see aeg kaob? Või oleks õigem küsida, kaua see laiskus kestab? Kirjutan seda postitust juba kolm nädalat. Just kolm nädalat tagasi, pühapäeval, oli ilus päikesepaisteline pärastlõuna ja me käisime oma väikese perega romantilisel paradiisiõunte korjamise retkel :) Ilm oli soe, õhus oli hilissuve, aga samas ka varasügist. Redel õlgadel, paberkott näpus astusime mööda päikesepaistelist kruusateed õunapuu poole. Redel vedas meid muidugi alt, sest kõige ilusamaid punapõsksed ubinad jäid puu otsa, aga mõned purgid marineeritud õunu ilusamatest ja purgi moosi vähemilusatest paradiisiõuntest sain ikkagi. See oli nii ilus pärastlõuna...

Õunte puhastamine moosi jaoks on paras nokitsemine, aga tulemus on mõnus - hästi intensiivse ja erilise maitsega moos. Mõte paradiisiõunamoosile paneb süljenäärmed tööle, nagu siiski, kui mõtled sidrunile :)

Paradiisiõunamoos

1 kg puhastatud paradiisiõunu

400-500 g suhkrut

kaneelipulk

mõned nelgiterad

Panin puhastatud õunatükid (koorimata) vähese veega potti, lisasin maitseained ja keetsin õunad pehmeks. Lisasin suhkru, keetsin veel 10 minutit. Tõstsin moosi kuumalt purki.

Marineeritud paradiisiõunad

Jõuludeks liha kõrvale

1 kg paradiisiõunu

6 dl vett

2-3 dl suhkrut

8 nelgitera

4 vürtspipart

kaneelikoor

1 sl 30% äädikat

Pesin õunad, puhastasin varre ümbruse ja eemaldasin kuivanud õienupu. Torkasin igale õunale hambatikuga augud - kolm ühele, kolm teisele küljele - et õunad kuumutamise ajal ei puruneks. 

Keetsin marinaadi. Kuumutasin vee keemiseni, lisasin maitseained ja suhkru. Kui suhkur oli sulanud, lisasin äädika. Panin õunad keevasse marinaadi ja keetsin ühe minuti. Tõstsin õunad purkidesse, valasin peale marinaadi ja sulgesin purgid õhukindalt.

Retseptid on pärit Nami-Namist.

3 comments Hoidised

Share:

Apelsini-suvikõrvitsamoos

Ragne ja Mari-Liisi eeskujul keetsin Leena aiamaal kasvanud hiigelsuurtest suvikõrvitsatest moosi. Nende suurte jurakatega ei oskakski midagi paremat ette võtta. Inspiratsiooni sain eelmise aasta lemmikust rabarberi-apelsinimoosist ja raamatust "Hoidised". Tuli mõnusalt paks sukaadilaadne moos. Magus ja krõmpsub hamba all. Särtsu võiks ehk sidruni näol rohkemgi olla, aga nii juhtub, kui katsetad ja teed suvikõrvitsast esimest korda moosi. Nii et järgmine kord topeltkogus sidrunit!!! Kui järgmine kord ikka tuleb, sest hakkasin mõtlema, et kas see pole mitte raiskamine, kui 2 kg suvikõrvitsast saab napilt 1,5 l moosi? 

Vaja läheb:

2 kg kooritud ja seemnetest puhastatud suvikõrvitsat

2 sidrunit (veel parem 4)

3 apelsini

1 kg suhkrut

Riivisin suvikõrvitsa jämeda riiviga, sidruni ning apelsinikoore peenema riiviga. Panin suvikõrvitsa ja tsitruseliste koored kihiti 500 g suhkruga potti. Lasin seista 24 tundi. Seismise ajal eraldub kõrvitsast vedelik ning kõrvitsalaastud ei kee hiljem katki. 

Valasin tekkinud vee ära (seda on palju!), kallasin suvikõrvitsale peale sidrunitest ja apelsinidest pressitud mahla ning kuumutasin keemiseni. Lisasin ülejäänud suhkru ja keetsin aeg-ajalt segades üle poolteise tunni. Ootasin, millal külmale taldrikule tilgutatud moos tarduks, aga ma ei jõudnudki ära oodata :) Tõstsin moosi kuumutatud purkidesse, lasin jahtuda ja keerasin kaaned peale. 

Leave a Comment Hoidised, Magus

Share:

Päikesekuivatatud õunad

Sellel aastal on nii vähe õunu. Ploomidest ja kirssidest rääkimata. Neid viimaseid ei saanud isegi niisama maitsmiseks ühtegi. Õunad kukuvad ka enne valmis saamist puu otsast alla. Hirmus kõvad ja hapud on, aga kooki kannatab teha küll. Ja talveks kuivatada samuti. 

Vahelduseks kuivatasin imeõhukesi õunaviile. Ja mitte ahjus või saunalaval, vaid hoopis päikese käes. Lõikasin puhastatud ja kooritud õunad juurviljakoorijaga õhukesteks viiludeks ja ladusin ühekaupa puhtale paberile. Jätsin õunad õue päikese kätte kuumalainet nautima ja õhtul nokkisin kuivanud viilud paberi küljest ära. Paarile paberilehele said liiga õhukesed viilud, mis ei tulnudki enam paberi küljest lahti, vaid kuivasid sinna kinni. Need lehed nägid välja nagu kunstiteosed. Olekski võinud ühe ära raamida ja kööki seinale riputada :) 

Võiks arvata, et nii õhukestel õuntel pole maitset, aga need on vägagi särtsakad. Lisaks ilusa erksa värviga. Krõbedad nad ei ole, selliseid saab ahjus kuivatades, aga krõbedale ahjumüslile annavad mõnusat maitset küll. Rääkimata sellest, et neid on niisama mõnus näksida. 

1 comment Hoidised

Share:

Marineeritud kõrvitsad

Ma ei mäleta ühtegi jõulu ilma kõrvitsasalatita. Ja selleta, et vend ei oleks otse purgist marinaadi joonud. Vaatasin seda alati hirmuga pealt ja tundsin muret, mis kõik tema tervisega juhtuda võib :) Tavaliselt inimesed ju lihtsalt niisama äädikat ei joo. Vend on siiani suur kõrvitsasalati sõber ja on päris nördinud, et tema esimesest tütrest kõrvitsasööjat pole saanud. Õnneks on tal veel üks tütar ja see on küll täitsa isasse :)

Kõigepealt olid vanaema kõrvitsad, siis ema... sellel aastal minu, päris esimesed. Selliseid ei osanud esimese korra kohta lootagi, väga head said. Isegi nii head, et puudu tuli...

Tegin kõrvitsaid paar nädalat enne jõule ja udu nagu ma olen... ei mäleta enam täpselt, millise retsepti järgi. Mäletan, et mul ei olnud nii suurt potti kui vaja ja vähendasin koguseid, aga milliseid küll? Tõenäoliselt tegin selle retsepti järgi, eks siis järgmisel aastal selgub, kas see vastab tõele :)

Vaja läheb:

2 kg puhastatud kõrvitsat

1,2 l vett

700 g suhkrut

1 - 2 kaneelikoort

12 tera nelki

12 tera vürtsi

6 spl 30% äädikat

Hoidsin kõrvitsakuubikuid üleöö külmas vees, et need jääks keetes krõmpsud. Panin potti kõik marinaadiained ja ajasin keema. Lisasin kõrvitsa ja keetsin kuni kõrvitsad muutusid läbipaistvaks, kuid olid veel krõmpsud. Selleks kulus kuni 25 minutit, kui mitte vähem.  Panin kõrvitsad kuuma purki, valasin peale sõelutud marinaadi ja kaanetasin kuumalt.

2 comments Hoidised, Jõulud

Share:

Virsikumoos

Et talvel meenutada, kui mõnus on suvel turulettide vahel jalutada ja head paremat kokku osta, tegin virsikumoosi. Praegu saab turult nii ilusaid ja küpseid virsikuid... Isegi veidi kahju oli neid potti panna, kuigi külmal talvehommikul on selle üle kindlasti hea meel. Moos sai mõnusalt mahe. Hoidiste raamatust leidsin ühe mooside põhiretsepti ja selle järgi enamvähem toimisingi.

Vaja läheb:

1 kg virsikuid (puhastatud kujul)

600 g suhkrut

2 dl vett

1 sidrun

Pesin virsikud korralikult puhtaks. Koorida ma neid ei viitsinud, aga kivid võtsin ikka välja :) Panin paksupõhjalisse potti vee, sidrunist pressitud mahla ja virsikutükid ning kuumutasin umbes 10 minutit. Siis purustasin virsikud saumiksriga, lisasin suhkru ja keetsin tasasel tulel pool tundi. Vahu riisusin. Valasin moosi kuumadesse purkidesse. Täitsa mõnus moositegu oli.

Kui virsikumoos valmis sai, tuli meelde, et tegelikult oli vaja ju õunamoosi teha. Maalt sai kaasa toodud mingit sorti õunad?, mis ei näinud väga isuäratavad välja ja polnud teab mis magusad ka. Niisiis sai õunamoositegu ka ette võetud. Pilti ma ei teinud, sest see õunamoos näeb purgis täpselt samasugune välja nagu virsikumoos. Sellepärast sai isegi sildid peale kleebitud, et pärast segamini ei ajaks.

Vaja läheb:

1,5 kg õunu

700 g suhkrut

2 dl vett

1 sidrun

2 kaneelikoort

Seekord ma koorimisest ei pääsenud, sest õunad olid parajalt laigulised. Moosi tegin aga täpselt samuti nagu virsiku omagi. Pärast saumikserdamist lisasin potti kaneelikoored ja enne moosi purkidesse valamist urgitsesin need välja. Ja jälle üks hea pannkoogimoos talvel võtta. Onu on meil suur moosisõber :)

Leave a Comment Hoidised, Magus

Share:

Kirsimoos

Väga jamps moositegemine oli. Tulemuseks ainult kaks purki moosi. Aga väga head moosi. Muidugi oli mul ka vähe kirsse (u 4 liitrit), aga seda enam. Liiga palju vaeva. Enam nii ei viitsi teha, kui keegi just ämbritäit kirsse vabatahtlikult kividest puhastada ei taha. Võtsin aega. Poole liitri kirsside puhastamiseks kulus ligi pool tundi. Ja mul oli asi käpas, tegin enda arvates kiiresti. Ja kuna ma tahtsin, et moos ikka mõnusalt paks tuleks, ilma moosisuhkruta, kurnasin kirsse tegemise käigus kaks korda (selle idee sain ühest toidublogist, aga ei mäleta enam kelle omast). Nii saingi neljast liitrist kirssidest veidi üle liitri moosi. Ja umbes liitri jagu mahla kohe tarbimiseks.

Moos ise tuli muidugi tõeliselt maitsev ja paks. Et talveks moosi teha, peaks vist terve puu tühjaks korjama ja varuma ühe päeva ainult kirsimoosi tegemiseks. Võib-olla kunagi on mul viitsimist ja aega.

Vaja läheb:

4 liitrit kirsse

800 g suhkrut

Peale kirsside puhastamist valasin kogunenud mahla ära. Kuumutasin kirsse umbes 15 minutit ja siis valasin jälle mahla ära. Siis lisasin suhkru ja keetsin tasasel tulel umbes 40 minutit (kui mitte kauem). Purgid, kaaned pesin ja panin kuuma praeahju. Ja kui purgid said steriliseeritud, siis läks moos purki.

Ma ei saa aru, mis meie pere naistel viga on. Eesotsas minuga muidugi :) Saaks ainult viriseda. Kui kirsid hakkasid punaseks minema, siis käis üks pidev hädaldamine, et meil on ikka niiiiiii hapud kirsid, neist ei saa küll midagi head teha. Oleks ometi mingi teine sort. Kannataks siis veidi ja ootaks, millal kirsid päriselt valmis saavad. Moosi tegin küll päris küpsetest ja tumedatest kirssidest. Ja polnud need midagi hapud. Väga head olid.

See virisemine on jah üks eriline teema. Vahel kutsun ennast teadlikult korrale ja luban endale enam mitte viriseda, sest see on lihtsalt nii mõttetu tegevus. Aga siis avastan jälle, et olen kellegi või millegi kallal liigselt vingunud. Peaks võõrutusravile minema :)

3 comments Hoidised, Magus

Share:

Rabarberi-apelsinimoos

Mäletan, et kunagi tegi ema seda moosi ja see maitses täpselt nagu apelsinimoos. See maitse on mul koguaeg meeles olnud ja lootsin, et minu moos tuleb ka sama maitsev. Ja äratundmisrõõm oligi suur, kui tulikuuma lusika suhu toppisin ja maitset proovisin. Väga mõnus!!! Muidugi mitte tuline lusikas... Retsepti leidsin netis surfates, lõpuks tuli ikka omamoodi.

Vaja läheb:

4 apelsini koor ja viljaliha

1 kg puhastatud rabarberivarsi

750 g suhkrut (kui magusama moosi soov, siis rohkem)

Leotasin kõigepealt apelsine kuumas vees, et koor igasugustest ainetest puhtaks saaks. Apelsinid koorisin kartulikoorijaga, et saada hästi õhukesi kooreribasid. Lõikasin ribad peenikesteks "tikkudeks". Siis koorisin apelsinid lõplikult ja fileerisin. Panin apelsinikoored, viljaliha ja tükeldatud rabarberi potti, keetsin tasasel tulel aegajalt segades kuni rabarber muutus pehmeks. Siis lisasin suhkru ja keetsin veel 20 minutit. 

Ideaalne pannkoogimoos.

2 comments Hoidised, Magus

Share: